Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lisarahastust vajavate ettevõtete arv tublisti kasvanud

    Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist, selgus täna esitletud EASi uuringust.

    Võrreldes varasemaga on ettevõtjad kasutanud või soovivad kasutada lisafinantseerimist palju aktiivsemalt. Kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest.
    Ettevõtted, kus on üle 10 töötaja, kasutavad lisarahastuse allikatena peamiselt finantssektori teenuseid – pangalaene ja liisingut. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad peamiselt mikroettevõtted ja FIEd.
    „Murettekitav on ettevõtjate suhtumine koostöösse teiste ettevõtete ja ettevõtteväliste investoritega,“  toob esile uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Mari Rell, ning lisab, et ettevõtetevahelise koostöö peamise takistusena tuuakse välja soovi säilitada sõltumatus. „Kuigi ligi kolmandik ettevõtjaid leiab, et praegune kapitaliseeritus ei ole piisav selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng, ei nähta koostöös võimalust oma äritegevuse arendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks,“ selgitab Rell.
    Tööturu olukorda hinnates  peavad ettevõtjad endiselt oluliseks takistuseks kvalifitseeritud spetsialistide nappust. Praxise majanduspoliitika analüütiku, analüüsi autori, Risto Kaarna sõnul näitab uuring, et vaatamata tööturu olukorra paranemisele tööjõupakkumise osas, pidas 2011. aastal lausa 70% ettevõtjatest tippspetsialisti leidmist raskeks, 2005. aastal oli see 46%.
    Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ehk ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde. Nende poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76% ja hõive 79% kõigist erasektori töötajatest.
    Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringut on läbi viidud alates aastast 2002, iga kolme aasta järel. Käesoleva, järjekorras neljanda, uuringu käigus küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, eesmärgiga koguda hinnanguid ning analüüsida VKEde arengut mõjutavaid tegureid, võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega. Uuringu teostas EASi tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu läbiviimist rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
     
    Autor: 1706-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.