Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksportivad ettevõtted tunnevad end kindlamalt

    Väike ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on suutnud kriisis ekspordi säilitada, tunnevad ennast kindlamalt ja on viimastel aastatel ekspordikäibe osakaalu müügituludes kasvatanud, selgus täna esitletud EASi uuringust.

    Statistikaameti andmetel oli eksportijaid 2010. aastal VKEde hulgas 12,8% ja suurettevõtete seas 65,8%. Kuigi VKEdest eksportijate arv on suurenenud, on eksportivate ettevõtete osakaal siiski enam-vähem samaks jäänud. 2010. aastal tegeles ekspordiga 8828 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet.
    VKEd keskenduvad eksportimisele vähem kui suurettevõtted, et aga VKEde osakaal majanduses on suur, moodustab nende eksport siiski valdava osa (üle 75%) kogumajanduse ekspordimahust. Majanduskriisiaegse nõudluse alanemise taustal on vähenenud ekspordiga tegelevate VKEde osakaal, samas need kes ekspordivad, tunnevad ennast kindlamalt ja on suutnud viimastel aastatel ekspordikäibe osakaalu müügituludes kasvatada. 
    Eeliseks väiksemad tootmiskulud
    Uuringust saab järeldada, et Eesti ettevõtjad on endiselt suhteliselt enesekindlad ja loevad välisturgudel peamiseks konkurentsieelisteks toodete ja teenuste kõrget kvaliteeti, eelisena kasutatakse endiselt ära odavat sisendite hinda. „Võrreldes varasemate aastatega tunnetavad ettevõtjad, et Eesti soodne logistiline asend ja viimastel aastatel oluliselt arenenud taristu on kiirendanud tarneaega, mis on  kujunenud oluliseks konkurentsieeliseks välisturgudel. Ettevõtjaid takistab eksporttegevust edasi edendama vähene teadlikkus välisturgude klientide maitse-eelistustest,“ selgitab Praxise majanduspoliitika analüütiu, analüüsi autor Risto Kaarna.
    Ekspordiga tegelevad peamiselt ettevõtted, kus töötajate arv on enam kui 10 ning tegevusaladest on esikohal töötlev tööstus. Teenuste sektoris jääb eksportööride osakaal alla 30%. Enam on eksportööre välisosalusega ettevõtete seas. Eksporttegevus on edukas endiselt lähiturgudel. Eesti ettevõtjatele on peamiseks ekspordi sihtturuks Soome (61% eksportivatest VKEdest) ning osakaalult teine sihtturg on Läti (31%). Läti roll kaubanduspartnerina on suurem teenustesektoris.
    Allhanke tegijaid vaid 9%
    Uuringu tulemused näitavad, et ettevõtteid, kelle omatoodangu või -teenuse osakaal ekspordis on 90–100%, on 45%; üksnes allhanke tegijaid on vaid 9% eksportijatest. Ka 2008. aasta uuringus oli omatoodangu ekspordi ja allhanke proportsioon sarnane, seega ei saa kinnitada arvamust, et Eesti eksportijad on valdavalt allhankijad.
    Neid ettevõtteid, kes eksportis veel lähiminevikus, aga on tänaseks eksportimise lõpetanud, on kõikides Eesti piirkondades. Kõige enam on selliseid  ettevõtted Kesk-Eestis (15%). Ettevõtjate valmisolek lähiajal toodete ja teenuste ekspordiga alustamiseks on madal, seda eriti teenuste sektoris. 
    Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ehk ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249.
    Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringu käigus küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, eesmärgiga koguda hinnanguid ning analüüsida VKEde arengut mõjutavaid tegureid, võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega. Uuringu teostas EASi tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu läbiviimist rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
     
    Autor: 1706-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Cisco aktsia tõuseb peale tugevat müügikäibe prognoosi
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.