Eksportivad ettevõtted tunnevad end kindlamalt

Uuringust saab järeldada, et Eesti ettevõtjad on endiselt suhteliselt enesekindlad ja loevad välisturgudel peamiseks konkurentsieelisteks toodete ja teenuste kõrget kvaliteeti, eelisena kasutatakse endiselt ära odavat sisendite hinda. „Võrreldes varasemate aastatega tunnetavad ettevõtjad, et Eesti soodne logistiline asend ja viimastel aastatel oluliselt arenenud taristu on kiirendanud tarneaega, mis on  kujunenud oluliseks konkurentsieeliseks välisturgudel. Ettevõtjaid takistab eksporttegevust edasi edendama vähene teadlikkus välisturgude klientide maitse-eelistustest,“ selgitab Praxise majanduspoliitika analüütiu, analüüsi autor Risto Kaarna.

Ekspordiga tegelevad peamiselt ettevõtted, kus töötajate arv on enam kui 10 ning tegevusaladest on esikohal töötlev tööstus. Teenuste sektoris jääb eksportööride osakaal alla 30%. Enam on eksportööre välisosalusega ettevõtete seas. Eksporttegevus on edukas endiselt lähiturgudel. Eesti ettevõtjatele on peamiseks ekspordi sihtturuks Soome (61% eksportivatest VKEdest) ning osakaalult teine sihtturg on Läti (31%). Läti roll kaubanduspartnerina on suurem teenustesektoris.

Allhanke tegijaid vaid 9%

Uuringu tulemused näitavad, et ettevõtteid, kelle omatoodangu või -teenuse osakaal ekspordis on 90–100%, on 45%; üksnes allhanke tegijaid on vaid 9% eksportijatest. Ka 2008. aasta uuringus oli omatoodangu ekspordi ja allhanke proportsioon sarnane, seega ei saa kinnitada arvamust, et Eesti eksportijad on valdavalt allhankijad.

Neid ettevõtteid, kes eksportis veel lähiminevikus, aga on tänaseks eksportimise lõpetanud, on kõikides Eesti piirkondades. Kõige enam on selliseid  ettevõtted Kesk-Eestis (15%). Ettevõtjate valmisolek lähiajal toodete ja teenuste ekspordiga alustamiseks on madal, seda eriti teenuste sektoris. 

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ehk ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringu käigus küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, eesmärgiga koguda hinnanguid ning analüüsida VKEde arengut mõjutavaid tegureid, võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega. Uuringu teostas EASi tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu läbiviimist rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.