Rootsi tähtsus ekspordis kasvas juunis viiendikuni

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 9. august 2012 kell 5:48
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi tähtsus ekspordis kasvas juunis viiendikuni
Juunis suurenes kaupade eksport eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades 7%, import aga 14%. Eksport Rootsi oli juunis 19%.
Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki.
Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,02 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on ligi kolm korda suurem kui mullu juunis. Viimati oli kuises arvestuses puudujääk suurem 2010. aasta märtsis, mil see oli 177 miljonit eurot.
Tänavu esimesel poolaastal suurenes eksport 3% ja import 6%. Kuna import on kasvanud kiiremini kui eksport, siis on ka poolaasta kaubavahetuse puudujääk oluliselt suurenenud. Esimese poolaasta kaubavahetuse puudujääk oli 574 miljonit eurot, mis on viimase kolme ja poole aasta suurim.
Eestist eksporditi juunis enim masinaid ja seadmeid (29% Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (14%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (6%). Kasvas ka mineraalsete kütuste ning põllumajandussaaduste ja toiduainete väljavedu (vastavalt 12% ja 18%).
Juunis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (17%) ning põllumajandusaadusi ja toidukaupu (10%). Oluliselt kasvas mineraalsete kütuste sissevedu võrreldes eelmise aasta juuniga (38%).
Kõige rohkem eksporditi kaupu Rootsi (19% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ning Venemaale (13%). Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes möödunud aasta juuniga mõjutas enim väljaveo suurenemine Rootsi (kasv 21%) ja Venemaale (kasv 33%). Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, kütuseid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ja mööblit ning Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid ning värvaineid.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Lätist (10%). Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest, Valgevenest ja Venemaalt. Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ja Lätist kütuseid ja elektriseadmeid.
Võrreldes tänavu maiga vähenes juunis eksport 2% ja import 1%. Mõningane langus kuises arvestuses võis olla tingitud ka tavapärasest kaubavahetuse vähenemisest juunis seoses puhkuseperioodi algusega.
Konjunktuuriinstituudi avaldatud Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks näitas selle aasta esimestel kuudel tõusutrendi. Juulis sama näitaja nii Eestis kui ka Rootsis ja Soomes halvenes.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
Hetkel kuum