Rivo Sarapik • 9. august 2012 kell 11:56

MKM: firmad välismaiste tellimustega optimistlikud

Kui juulis ettevõtjate ootused eksporditellimustele halvenesid, siis järgmisele kolmele kuule on need paremad, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juuni ekspordinäitajaid kommenteerides.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni kommentaar.

Statistikaameti andmetel kasvas eksport juunis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes jooksevhindades 7%, samas oli juunis juba aastatagune võrdlusbaas ka madalam kui kolmel eelneval kuul. Kuna ekspordihinnad aastaga ei muutunud, siis jäi ekspordi reaalkasv samale tasemele.

Ekspordi kasvu toetasid enam masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, mis kokku moodustavad ligi poole koguekspordist. Olulisematest ekspordipartneritest näitas eksport juunis kiiremat kasvu Rootsi ja Venemaale, ainsana kahanes aastaga eksport Saksamaale.

Import kasvas juunis aastataguse perioodiga võrreldes jooksevhindades 14% võrra. Impordihinnad olid eelmise aasta juunist veel ligi 4% kõrgemad ja impordi reaalkasv ulatus 10%-ni. Impordi ennakkasvu tulemusena ekspordi ees tõusis kaubavahetuse puudujääk juunis 122 miljoni euroni, suurenedes aastaga ligi kolm korda. Eelmisest kuust oli defitsiit kümnendiku võrra kõrgem.

Juunis kasvas aastases võrdluses olulisematest kaubagruppidest enim, ligi veerandi võrra, keemiatoodete väljavedu. Transpordivahendeid eksporditi ligi viiendiku, mineraalseid tooteid 13% ning masinaid ja seadmeid 6% rohkem kui aasta tagasi. Metallide ja metalltoodete väljavedu jäi aastatagusele tasemele, puidu ja puittoodete eksport oli aga teist kuud väikeses languses.

Impordis olid kiirema kasvuga mineraalsed kütused (38%), kuid nende osas oli ka aastatagune võrdlusbaas suhteliselt madal. Veerandi võrra suurenes transpordivahendite sissevedu ja ligi viiendiku keemiatoodete import. Autode impordi tugeva kasvu taga on eelkõige hea sisenõudlus, keemiatoodete jõudsat sissevedu toetab nii välisnõudluse püsimine kui ka ehitussektori kosumine siseturul. Suurima osatähtsusega masinaid ja seadmeid toodi sisse vaid 5% enam kui aasta tagasi.

Esimese kvartaliga võrreldes kasvasid teises kvartalis nii ekspordi kui ka impordi mahud (vastavalt 3% ja 5%), kuid aastases võrdluses oli eksport juba 3%-ga languses. Import jätkas aga samas suurusjärgus tõusu. Teises kvartalis oli ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem kui esimeses kvartalis. I poolaasta kokkuvõttes kasvas eksport aastaga 3% ja import 6%, ilma mineraalsete kütusteta ulatus ekspordi kasv 7%-ni ja impordi kasv 10%-le.

Juulis oli, nagu juuniski, ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas märgatavalt madalam kui märtsist–aprillini, mistõttu võib oodata sarnaseid arenguid juuniga. Kuises võrdluses võivad kaubavahetuse mahud väheneda, sest juulis on paljudel ettevõtetel puhkusteperiood.

Kui juunis langes Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus miinimumini (-1), siis juulis kasvas taas nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tellimuste jäämist alla tavalise taseme (23%ni). 60% ettevõtetest arvasid, et nende eksporttellimused jäävad tavapärasele tasemele ja 17% lootsid tavalisest enam tellimusi. Samas järgnevaks kolmeks kuuks olid juulis ettevõtete ootused eksporttellimuste osas juba veidi optimistlikumad.

Juulis langes majandususaldusindeks nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis, kusjuures üle ajaloolise keskmise oli majandususaldus veel vaid Eestis, Lätis ja Rootsis. Ohumärgiks on see, et Saksamaal langes majandususaldusindeks kuuga 3,7 punkti ja on nüüd alla ajaloolise keskmise (96,8). Võrreldes eelmise aasta juuliga on kõigis Euroopa Liidu riikides majandususaldus vähenenud ning suurenenud on ebakindlus. 

Hetkel kuum