Enn Meri müüs oma juubelikingiks firma

15. jaanuaril sai Meri 70. Ettevõte toodab autotööstustele kummitihendeid ja -membraane.

Müüsite 60 protsenti firmast sakslastele. Miks?

Meil oli see ammu kokku lepitud. Olen selle firma asutaja. 1996. aastal sai see loodud ja meil on ainult üks partner - Saksa firma Freudenberg Dichtungs- und Schwingungstechnik GmbH & Co. See on üks maailma suurimaid kummitootjaid - 30 000 töötajat ja 7 miljardi eurone käive. Nad on olnud meie ainus klient ja tarnija.

2003. aastal ostsid nad 20 protsenti meie firmast. Siis tegime ka lepingu, et päeval, mil saan 70 aastat vanaks, on neil õigus osta kogu firma. Sain nüüd 70. Nad ei ostnud mitte kogu firmat, vaid tahtsid, et oleks üks Eesti omanik. Ma lõpetan operatiivse juhtimise aastavahetusel, minust saab nõukogu esimees - seda nende soovil. Nad tahavad, et asi jätkuks vanas vaimus. See ei ole negatiivne, see on väga positiivne ka meie töötajatele. Ja kinnitab, et Freudenbergi huvi Saaremaal ja Eestis tootmise vastu on pikaajaline. Vaevalt oleks nad meid ostnud, kui oleksid kavatsenud meid maha müüa ja ära kolida. Vastupidi! Nad kinnitavad siin korralikult kanda.

Miks te selle lepingu tegite - et 70aastaseks saades müüte ettevõtte maha?

Kas 70 aastat pole siis õige aeg, et töötamine jätta? See oli vabatahtlik, meil on hinnavalem asja sees. Nad on ausad ja korrektsed. See hind, mis sai kokku lepitud, on makstud. Kõik on korras. Küsimus oli esialgu, kas mul on keegi, kes võtaks asja üle. Kahjuks keegi mu kolmest tütrest pole huvitatud. Siis on parem, kui nemad (Freudenberg Dichtungs- und Schwingungstechnik GmbH & Co - toim) ajavad seda edasi. Nii on töötajatel parem. Nad on väga stabiilsed partnerid.

Ning 20 protsenti jätsite endale, sest see on sakslaste soov?

Jah.

Mis oli tehingu hind?

Seda ma kahjuks ei saa ega taha öelda. See jääb minu ja sakslaste vahele.

Äripäeva hinnangul on see 3,4 miljonit eurot?

Ma ei kommenteeri.

Aga mida te selle rahaga teete?

Eks vaatame. Eks ma midagi investeerin, midagi raiskan.

Te olete edaspidi nõukogu esimees?

Jah. Nõukogu töös on suuremad küsimused, eelarved, strateegia. Ma annan juhtkonnale nõu, kui vaja. Kui ei ole vaja, ei anna. Jälgin seda, mis toimub. Et kõik läheb vanas vaimus edasi.

Millised plaanid firmaga tulevikus on?

Olukord maailma majanduses ei ole kõige parem. Need otsused, mis seal tulevad, on riigi, mitte firma tasemel. Ollakse ettevaatlikud. Pikas perspektiivis ootab Merinvesti laiendamine - ja korralik laiendamine - Saaremaal.

Millised olid ettevõtte suurimad võidud?

Me toodame kvaliteeti, oleme paindlikud. Alati võib Hiinasse minna. Aga saksased pole seda teinud. Mitte sellepärast, et kulutase oleks madalam. Neid huvitab paindlikkus ja kvaliteet. Ja me oleme usaldusväärne partner. Nad on meid väga omaks võtnud.

Kas probleeme ka oli?

Väikseid probleeme on alati. Aga ei midagi erilist… Ei oska täpselt öelda. Kui oli buumiaeg, siis olid samad probleemid, mis teistel ettevõtetel - mehed kadusid ehitussektorisse, palgad tõusid liiga palju. Need asjad on nüüd paika läinud. Jah, ma arvan, et meie firmal läheb hästi ka edaspidi.

Kas osaluse müük toob firmasse ka kardinaalseid muutusi?

Ei. Mida me natuke siin kardame - kuna meie partner on suurfirma, neil on oma aruandlussüsteemid, mis on tunduvalt keerulisemad kui meie omad. Aga seda on meile lubatud, et lihtsal viisil, nagu me seni oleme asju teinud, saame ka edasi teha.

Kuivõrd tasub noortel Eestis ettevõtlusega tegelda?

Tasub ikka. Nagu keegi teine juba ütles - tehakse liiga vähe. Olla ettevõtja on väga tore. Ma ei kahetse seda eluilmaski. See on tore, põnev, ja mõni euro ei tee ka paha…

Millega te nüüd kavatsete tegelda?

Mul on üks korralik jaht olemas, sellega hakkan purjetama. Siiamaani ei ole jõudnud seda teha. Mul on siin teised vaba aja huvid ka, mida rakendan hea meelega rohkem. Maal on igasuguseid võimalusi asju teha. Kui on küsimus, kas ostan maja või korteri Hispaaniasse, siis vastus on ei. Ma olen Saaremaal ja jään Saaremaale. Minust nii kergesti lahti ei saa!

Autor: Ave Lepik, Laura Mallene