Olukord läheb keerulisemaks

„Sellel aastal on kaubanduskeskustes nii Tallinnas kui Eestis tervikuna läinud päris kenasti,“ sõnas Remmelkoor. „Kaupluste käibe kasv on olnud 11-12 protsenti.“

Samas nentis Remmelkoor, et järgmise aasta olukord läheb kindlasti keerulisemaks, statistiliselt ei ole oodata, et püsitakse samade numbrite juures.

„Tarbija kindlustunne teeb vähikäiku. Kuigi ma julgen väita, et tarbija kindlustunde vähenemine on Eestis seotud paljuski üldise infoga, mida saadakse välismaalt, see pole seotud iseenda infoga, mis saadakse oma palganumbrist, aga kindlasti psühholoogilist mõju tarbijale avaldab,“ lausus Remmelkoor.

Remmelkoor sõnas, et makromajanduslikult on Eesti Euroopa mõistes ka järgmisel aastal üks riik, mille majanduskasvu näeme kõige suure ja kiiremana. See annab Remmelkoore sõnul alust optimismiks.

„Jaekaubandus on olnud majanduskasvu üks vedur. Tallinnas näeme järgmistel aastatel kontsentreerumist kaubanduskeskustele. Kas see meeldib või mitte, siis ajajalooliselt pole kunagi olnud tugevat kesklinnakaubandust, pole tugevaid kaubandustänavaid. Võib-olla pole linnaplaneerimises 90ndate keskel ja teises pooles tehtud linnaplaneerimises kõige õigemaid otsuseid,“ leidis Remmelkoor. Samas tõi ta välja, et Tallinna linn oma ülesehituse tõttu selline, kus kaubanduskeskuste ligipääs on väga hea: „Võid teha poole tunniga teha tiiru peale kõigile kesklinna ümbruses olevatele kaubanduskeskustele,“ kirjeldas Remmelkoor. „Pole samasugune olukord nagu Riias, Vilniuses, sisuliselt ka mujal maailmas. See annab võimaluse olla väga tugeval positsioonis ka tulevikus.“

Järgmisel aastal plaanib Pro Kapital Remmelkoore sõnul ehitada – ja mitte ainult kaubanduskeskust, vaid ka elamuprojekte.

„Üldine arvamus järgmise aasta kohta on pigem optimistlik. Sel aastal oli au kohtuda väga paljude Kesk- ja Lääne-Euroopa investoritega ja vaatamata, et meil konkreetselt plaanid ei läinud nii nagu soovisime, võin öelda, et üldine vaade Lääne- ja Kesk-Euroopast on väga positiivne. Näeme järgmisel ja ülejärgmisel aastal mitmeid kaubamärke ja uusi tegijaid erinevates valdkondades välismaalt. Kuna ka jaekaupmehed Lääne-ja Kesk-Euroopas tahavad senisest rohkem Baltikumis kanda kinnitada ja usuvad makromajanduslikku jätkusuutlikkusse rohkem kui omaenda riikides,“ rääkis Remmelkoor.