Pillesaar: kui raha on vähe, kutsutakse kokku krokodillide komisjon

Eelmisel nädalal kirjutasid seitse suurettevõtjat avalikus ühispöördumises poliitikutele Kaja Kallasele, Sven Sesterile ning majandusminister Juhan Partsile, et valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti investeerimis­kliimale, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale. Valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või ettevõtlustingimus võib üleöö ja ebanormaalselt suurel määral muutuda. Näitena toodi välja meresõiduohutuse seaduse muutmine, millega tõstetakse veeteetasusid, hiljuti on järsult ja ettevõtjatega kokku lepitud kavast kiiremini tõstetud kaevandamisõiguse ja veekasutuse tasu.

Riik ei taha ettevõtjaid kuulda võtta. Jaan Pillesaar on ettevõtjate etteheidetega nõus. “Riik kuulab ettevõtjaid väga vähe, arvestades seda, kui otseses seoses on ettevõtete probleemid ja riigi maksulaekumised. Enamik riigijuhte ei tundu mõistvat, et kui ettevõtjatel on probleem, siis näeb riik peatselt sedasama probleemi ka oma rahakotis, sest töökohad ja maksutulud hakkavad vähenema,” rääkis ta.

Pillesaare arvates peaks riigijuhid igal sammul teadvustama, et kõik ettevõtlust segavad bürokraatlikud reeglid ja kõrged maksud toovad alati kaasa töökohtade vähenemise, vähem maksulaekumisi ja rohkem töötuid. “Läheb vaja palju toimivaid töökohti, et ühele töötule töötuskindlustust maksta. Riik kaotab iga kadunud töökoha pealt märksa rohkem raha kui ettevõtja, sest ühe töötaja kohta on enamiku ettevõtete kasumimarginaal mitu korda väiksem kui riigi maksutulu,” ütles ta.

Pillesaar pole märganud, et valitsus oskaks ette näha oma tegevuste ja tegematajätmiste mõju riigi rahalisele tulevikule. “Kui raha on vähe, kutsutakse kokku krokodillide komisjon, et mõelda, kellelt ja kui palju saab raha ära võtta, selle asemel et mõelda, kuidas riigikassasse rohkem raha teenida. Need on kaks täiesti erinevat lähenemisviisi,” leidis ettevõtja. “Kokku saab hoida vaid mingi lõpliku summa. Tulusid suurendada saab aga vabal turul piiramatult.”

Liiga suured maksud. Pillesaare arvates on Eesti tööjõumaksud ebanormaalselt suured, ning selle asjaolu negatiivset mõju majandusele ja maksulaekumisele ei kompenseeri ka ettevõtete tulumaksuvabastus. “See aitab kõige rohkem monopole ja rantjeesid. Alustavatel ettevõtetel ju polegi enamasti kasumit, mida maksustada,” lisas ta.

Pillesaar teeb riigile ettepaneku kuulata ettevõtjaid. “Ja kui ettevõtjad oma äri vähendavad, vähenevad samas tempos ka riigi maksutulud. Riigijuhil ei ole mõistlik eirata fakti, et riigi ja ettevõtja rahakotid on ühendatud.”

Kommentaar

Investeeringuid pole võimalik edasi lükata

Sven Sester, riigikogu rahanduskomisjoni esimeesKorras veeteed on ennekõike hädavajalikud kaubaomanikele ning sadamatele, et ei tekiks tõrkeid kaubavahetuses. Eesti jaoks on jäämurdmise võimekus kriitilise tähtsusega, kuid paraku on jäämurdmine kallis ning jäämurdja soetamine suur investeering. Ilma merendussektori suurema rahalise panuseta ei suuda riik sadamaid rahuldavat teenust pakkuda.Tuletorni- ja navigatsioonitasud ei kata viimastel aastatel riigi tegelikke kulutusi veeteede korrashoiule. Samuti on selge, et investeeringuid jäämurdmisesse ja meremärgistusse ei ole võimalik lükata määramata tulevikku. Uus veeteetasu tõstab enamikul juhtudel laevaomanike maksukoormust ligikaudu 20–25%.Toetan igati ideed teha tihedat ja operatiivsed koostööd ettevõtjate organisatsioonidega. Ettevõtjatel ja riigil on selge ühishuvi Eesti riigi konkurentsivõime tõstmisel. Kui ettevõtjatel on ettepanekuid, kuidas tagada meie veeteede korrashoid, siis kindlasti on need arvamused teretulnud.