Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pillesaar: mõeldakse, kellelt raha ära võtta, mitte kuidas teenida

    Kui riigil on raha vähe, vaadatakse, kellelt kui palju ära võtta, selle asemel et mõelda, kuidas riigikassasse rohkem raha teenida, ütles Jaan Pillesaar.

    Seitse suurettevõtjat kirjutasid avalikus ühispöördumises poliitikutele Kaja Kallasele, Sven Sesterile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, et valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale. Ettevõtjate kinnitusel on investorite põhimureks tõsiasi, et  valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või ettevõtlustingimus võib üleöö ja ebanormaalselt suurel määral muutuda. Näitena toodi välja meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine valitsuses.
    Küsimustele vastab Jaan Pillesaar:
     Kas olete nõus pöördujate etteheidetega valitsusele? Miks?
    Jah, riik kuulab ettevõtjaid väga vähe, arvestades seda, kui otseses seoses on ettevõtete probleemid ja riigi maksulaekumised. Enamik riigijuhte ei tundu mõistvat, et kui ettevõtjatel on probleem, siis näeb riik peatselt sedasama probleemi ka oma rahakotis, sest vastavad töökohad ja maksutulud hakkavad vähenema. Mina arvan, et riik peaks kuulama transiidiettevõtjaid väga hoolikalt ja lähtuma kuuldust, et mitte põhjustada ärimahtude vähenemist ja riigi maksutulude langust selles valdkonnas.
    Riigijuhid peavad teadvustama igal sammul, et kõik ettevõtlust segavad bürokraatlikud reeglid ja kõrged maksud toovad alati kaasa töökohtade vähenemise, vähem maksulaekumisi ja rohkem töötuid. Töötuid peab riik vastupidi üleval pidama, selle asemel et neilt maksutulu korjata. Läheb omakorda vaja palju toimivaid töökohti, et ühele töötule töötuskindlustust maksta. Riik kaotab iga kadunud töökoha pealt märksa rohkem raha kui ettevõtja, sest ühe töötaja kohta on enamike ettevõtete kasumimarginaal kordades madalam kui riigi maksutulu.
    Eesti valitsuse tegevusest mina ei näe, et osatakse ette näha oma tegevuste ja tegematajätmiste mõju riigi rahalisele tulevikule.  Kui raha on vähe, kutsutakse kokku krokodillide komisjon, et mõelda kellelt ja kui palju saab raha ära võtta, selle asemel et mõelda, kuidas riigikassasse rohkem raha teenida. Need on kaks täiesti erinevat lähenemisviisi. Viimane toob kasvu ja edu. Kokkuhoid on ka oluline, kuid kasv on olulisem.  Sest kokku hoida saab vaid mingi lõpliku summa. Tulusid suurendada saab aga vabal turul piiramatult.
    Kuidas valitsuse tegevus teie hinnangul meie välisinvesteeringutele mõjub?
    Kõige rohkem välisinvesteeringuid läheb riikidesse, kus riik on õhuke ja maksud mõistlikud. Eestis on ebanormaalselt kõrged tööjõumaksud, ning selle asjaolu negatiivset mõju majandusele ja maksulaekumisele ei kompenseeri ka ettevõtete tulumaksuvabastus. Tulumaksuvabastus aitab kõige rohkem monopole ja rantjeesid. Alustavatel ettevõtetel ju polegi enamasti kasumit, mida maksustada.
    Mida annaks ette võtta, et seda olukorda lahendada/leevendada?
     Ettepanek kuulata ettevõtjaid, on riigile väga mõistlik. Sest riigikassa täitub ainult ettevõtjate tegevuse tulemusel. Kui keegi poest piima ostab või palk kontole laekub, siis kõik maksud selle pealt tasub riigile ettevõte, mitte piimaostja või palgasaaja. Ja kui ettevõtjad oma äri vähendavad, vähenevad täpselt samas tempos ka riigi maksutulud. Riigijuhil ei ole mõistlik eirata fakti, et riigi ja ettevõtja rahakotid on ühendatud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Nädala lood. Aadrilaskmine EKREs, armastatud veebipood koondab ning ühisrinne Poola firmade vastu
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.