Ühendused: Natura toetuseta jäävad loodusväärtused kaitseta

"Mainitud on riigieelarvet, kuid täpsustamata on jäetud, kelle arvelt toetusraha võtta. Erinevate elualade esindajate streigilained ei veena, et riigieelarves rahaga priisata oleks," märgib erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe.

Pöördumises rõhutataksegi, et juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida ELi fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Lisaks on 2011. aasta lõpus Euroopa Komisjon rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb kasutada senisest veelgi tõhusamat lähenemist.

Eestimaa Looduse Fondi metsandusprogrammi juht Liis Kuresoo selgitab toetusmeetme olulisust: "Eramaadel kaasneb taoliste alade kaitsega enamasti looduskaitse ja metsamajandamise tüüpkonflikt – eraomanik tahaks oma vara kasutada, kuid loodusväärtuste kaitse eeldab kasutamise piiramist või keelamist. Seega tuleb leida moodus, kuidas eramaadel leiduvaid üleeuroopalise tähtsusega kooslusi ja liike kaitsta nii, et eraomanikele piirangutega liiga ei tehtaks. Et konflikti leevendada, kompenseeritakse praeguse maaelu arengukava raames eraomanikele osaliselt saamata jäänud tulu".

"Mitmed maaomanikud on maa soetanud või tagasi saanud tulevasi piiranguid aimamata. Seetõttu oleks loomulik, et nende omandile seatud riive saaks ka hüvitatud," lisab Põllumäe.

Pöördumises toonitatakse, et kui Natura toetused uuenevast MAK-ist välja jäävad, jääb täitmata MAK-i tööversiooni eesmärk nr. 6: "tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu“. Organisatsioonid rõhutavad, et ELi ees võetud kohustused peaksid olema ka EList finantseeritavad.