Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendused: Natura toetuseta jäävad loodusväärtused kaitseta
Põllumajandusministeerium teeb uues maaelu arengukavas ettepaneku jätta meetmete seast välja Natura 2000 aladel erametsade ja põllumaade toetamine.
Ministeerium sooviks katta need toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse.
Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus. Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet.
Tänavu heaks kiidetud looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et riikliku raha kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitsel mingit kindlust.
"Mainitud on riigieelarvet, kuid täpsustamata on jäetud, kelle arvelt toetusraha võtta. Erinevate elualade esindajate streigilained ei veena, et riigieelarves rahaga priisata oleks," märgib erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe.
Pöördumises rõhutataksegi, et juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida ELi fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Lisaks on 2011. aasta lõpus Euroopa Komisjon rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb kasutada senisest veelgi tõhusamat lähenemist.
Eestimaa Looduse Fondi metsandusprogrammi juht Liis Kuresoo selgitab toetusmeetme olulisust: "Eramaadel kaasneb taoliste alade kaitsega enamasti looduskaitse ja metsamajandamise tüüpkonflikt – eraomanik tahaks oma vara kasutada, kuid loodusväärtuste kaitse eeldab kasutamise piiramist või keelamist. Seega tuleb leida moodus, kuidas eramaadel leiduvaid üleeuroopalise tähtsusega kooslusi ja liike kaitsta nii, et eraomanikele piirangutega liiga ei tehtaks. Et konflikti leevendada, kompenseeritakse praeguse maaelu arengukava raames eraomanikele osaliselt saamata jäänud tulu".
"Mitmed maaomanikud on maa soetanud või tagasi saanud tulevasi piiranguid aimamata. Seetõttu oleks loomulik, et nende omandile seatud riive saaks ka hüvitatud," lisab Põllumäe.
Pöördumises toonitatakse, et kui Natura toetused uuenevast MAK-ist välja jäävad, jääb täitmata MAK-i tööversiooni eesmärk nr. 6: "tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu“. Organisatsioonid rõhutavad, et ELi ees võetud kohustused peaksid olema ka EList finantseeritavad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.