Sotsid on lootusetult hiljaks jäänud

Esiteks, sotsid on oma jutuga lootusetult hiljaks jäänud. Reformierakonna rahastamis­skandaalist poliitilist profiiti lõigata oleks neil võimalik olnud kohe alguses avaldusega, et nende erakonnas pole mingit varjatud rahastamist olnud ja ei ole ka praegu. Kuna nad seda ilmselt kinnitada ei saa, peab Mikser piirduma Ansipi stiilis jutuga, et tema ei tea, et tema ajal oleks olnud. See ei veena.

Ikka ainult ühed ja samad. Teiseks, erakorralistel valimistel saaks ainult uuesti valida neidsamu erakondi,  sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Saaks ümber mängida neidsamu end määrinud parteisid, mille vastu avalik pahameel suundub.

Laiemalt võttes ei ole asi mitte ainult Reformierakonna mõõdutundetus arrogantsuses ega isegi mitte rahastamises, vaid selles, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud.

Uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse, ei paista aga kusagilt. On aktiivsed inimesed, kes on võimelised oma pahameelt väljendama meeleavalduste korraldamisega. On nn mittepoliitilised poliitikud, kes ajavad vaikselt oma asja, aga ei hakka süsteemi sisenemisega käsi määrima. On arvamusliidrid, kes räägivad asjast, aga ise poliitikasse ei lähe. Aeg uue poliitilise jõu esiletulekuks on küps, aga tulijaid ei paista kuskilt.