Kristi Malmberg • 13. november 2012 kell 7:12

Laenuga hätta sattunud loodavad lähedastele

Kuigi suurem osa Eesti elanikest peab laenude tagasimaksmist jõukohaseks, loodab hättasattumisel neist enamik lähedaste ja sõprade abile, selgus värskelt Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust.

„Eesti elanikud on üldiselt oma tuleviku suhtes optimistlikud ja pigem ei mõtle olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi, nagu haigestumine, õnnetus, töötuks jäämine, lahutus vms,“ rääkis teabekeskuse juhataja Anne Sägi uuringu tulemustest. „Kuigi hoiuste maht on kasvanud rekordkõrgeks, ei pruugi sellest piisata pikemaajalise töötaoleku puhul ning lootma jäädakse pensionile, sõpradele ja abikaasale, püütakse tööd leida välismaal.“

Uuringu kohaselt jääb enamiku küsitletud Eesti inimeste laenukohustuste määr 30% piiresse sissetulekust, seega ei teki valdaval osal laenuvõtjatest tagasimaksmisega probleeme. Samas iga kaheksas pingutab laenu tagasimaksmisega sageli ning 2% laenu võtnutest suudab laenu tagasi maksta vaid väga suurte pingutustega või üldse mitte. Lisaks töötutele on riskigrupis ka pered, kelle netosissetulek jääb alla 400 euro, pensionärid, kodused ja õppijad. Raskused kipuvad sagedamini esinema ka vene keelt kõneleva elanikkonna seas.

„Madalad laenuintressid ahvatlevad hetkel küll kodu soetama või muid finantskohustusi võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada oma reaalsete võimetega laenu tagasi maksta ja mõelda, kas see on teostatav ka siis, kui igakuine sissetulek peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma,“ soovitas Sägi. „Kindlasti tasuks ka lähedastega läbi mängida see kõige mustem stsenaarium, et ootamatuste puhuks end ühiselt kindlustada.“

Enam kui iga teine uuringus osalenud laenuvõtja tunnistas, et pole endale ootamatute olukordade puhuks sääste varunud. Laene mitteomavatest elanikest on erinevaid võimalusi kasutades vähem või rohkem end kindlustanud kolmandik.

Need, kel küsitluse hetkel polnud ühtegi laenu, põhjendasid laenu mittevõtmist valdavalt  põhimõttekindluse või vajaduse puudumisega. Iga kaheksas oli laenu tagasi maksnud (12%) ja iga kümnes (9%) oleks potentsiaalne laenuvõtja, kui seda neile antaks. Psühholoogilist kartust laenu võtmise ees tunnistas iga 8%. Laenu pole võetud ka muudel ratsionaalsetel põhjustel - rahapuudusel ei olda suutelised laenu tagasi maksma või näiteks abikaasa on juba laen ja järgmine tekitaks pere eelarvele liiga suure koormuse.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt  oktoobris läbiviidud uuringus osales 800 inimest alates 16. eluaastast, kellest laenu olid võtnud 43%. Kodulaen on igal viiendal, krediitkaarti on kasutanud iga kaheksas, autoliising või mootorratta vms liising on igal kümnendal. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi või väikelaenu. Laenu ei võta meelsasti vanemaealised inimesed, kuid kõige populaarsem on nende hulgas järelmaks. 

 

 

Hetkel kuum