Laenuga hätta sattunud loodavad lähedastele

„Eesti elanikud on üldiselt oma tuleviku suhtes optimistlikud ja pigem ei mõtle olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi, nagu haigestumine, õnnetus, töötuks jäämine, lahutus vms,“ rääkis teabekeskuse juhataja Anne Sägi uuringu tulemustest. „Kuigi hoiuste maht on kasvanud rekordkõrgeks, ei pruugi sellest piisata pikemaajalise töötaoleku puhul ning lootma jäädakse pensionile, sõpradele ja abikaasale, püütakse tööd leida välismaal.“

Uuringu kohaselt jääb enamiku küsitletud Eesti inimeste laenukohustuste määr 30% piiresse sissetulekust, seega ei teki valdaval osal laenuvõtjatest tagasimaksmisega probleeme. Samas iga kaheksas pingutab laenu tagasimaksmisega sageli ning 2% laenu võtnutest suudab laenu tagasi maksta vaid väga suurte pingutustega või üldse mitte. Lisaks töötutele on riskigrupis ka pered, kelle netosissetulek jääb alla 400 euro, pensionärid, kodused ja õppijad. Raskused kipuvad sagedamini esinema ka vene keelt kõneleva elanikkonna seas.

„Madalad laenuintressid ahvatlevad hetkel küll kodu soetama või muid finantskohustusi võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada oma reaalsete võimetega laenu tagasi maksta ja mõelda, kas see on teostatav ka siis, kui igakuine sissetulek peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma,“ soovitas Sägi. „Kindlasti tasuks ka lähedastega läbi mängida see kõige mustem stsenaarium, et ootamatuste puhuks end ühiselt kindlustada.“