- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täpsustatud: III kvartalis kasvas majandus 3,5%
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni.
Kõige enam panustas majanduskasvu juba neljandat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning taristuobjektide ehitus. Suurema panuse majanduskasvu andis ka haldus- ja abitegevuse, info ja side, põllu- ja metsamajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiire kasv. Info ja side tegevusala mõjutas enim programmeerimise jm IT-alaste tegevuste, veonduse ja laonduse tegevusala aga enim laonduse ja veondust abistavate tegevusalade kasv.
Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas küll protsendi võrra, kuid selle panus majanduskasvu oli väike. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine.
III kvartalis vähenes mäetööstuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses loodud lisandväärtus. Samas oli lisandväärtuse langusega tegevusalade mõju SKP-le oluliselt väiksem kui II kvartalis.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus hinnamõjusid arvestades 3%-ni teenuste ekspordi vähenemise tõttu. Teenuste eksporti mõjutas oluliselt meretranspordi ning ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste kiire vähenemine. Kaupade eksport kasvas 5% ning seda mõjutas enim elektriseadmete, masinate ja seadmete ning jookide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kiirenes 9%-ni. Kaupade import kasvas 8% mõjutatuna enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sisseveost. Koguekspordi- ja impordi suhe SKP-sse on viimastes kvartalites järk-järgult suurenenud, moodustades III kvartalis vastavalt 95% ja 93%. Netoekspordi suhe SKP-sse moodustas 1,4% (II kvartalis oli see 2,7%).
Et III kvartalis kasvas SKP hõivatute juurdekasvust kiiremini ning töötatud tundide arv isegi vähenes, suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 2% ja 6%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 5%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas neljandat kvartalit järjest.
Nõrga välisnõudluse taustal toetas Eesti majanduskasvu oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kiirenes III kvartalis 11%-ni. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 34% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes 7%-ni, kusjuures suurim mõju oli toidukaupade, isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse, varuosade) ning puhke- ja kultuuriteenuste (nt kino-, teatri-, kontserdikülastused) tarbimise kasvul.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele