• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,00%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,26%8 780,93
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,03
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,00%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,26%8 780,93
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,03
  • 27.12.12, 09:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri võrgutasu Eestis kõrgem kui naabritel

Eestis on elektrienergia põhivõrgu ülekandetariifid tunduvalt kõrgemad kui lähinaabritel Lätis ja Soomes. Tänavu tõusis põhivõrgu tasu Eestis 9%, järgmise aasta oodatav tõus on 16%.
Euroopa riikide elektri põhivõrgu haldajaid ühendava organisatsiooni ENTSO andmetel oli sel aastal põhivõrgu keskmine ülekandetasu Eestis 9,5, Soomes 3,91, Lätis 5,6 ja Leedus 9,74 eurot megavatt-tunni kohta. ENTSO keskmine oli 7,23, vahendab ERRi uudisteportaal Aktuaalset kaamerat.
TTÜ energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin ütles, et päris üks-ühele need hinnad võrreldavad ei ole. "Näiteks Soomes 110 kilovolti radiaalvõrgud on jaotusvõrkude omad, Eestis praktiliselt kõik 110 jaotusvõrgud on Eleringi omad, põhivõrgu omad," rääkis ta.
Teine asi, mis Eestis võrgutasu kalliks teeb, on hajaasustus. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et peamine elektritarbimine ei ole mitte suur tööstustarbimine, vaid kodutarbimine, mis tähendab, et transporditava energiaühiku kohta on vaja liini oluliselt rohkem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juhan Valtin lisas taas Soome näitel, et seal tarvitatakse elektrit ühe elaniku kohta tunduvalt rohkem ning seega tuleb ka ülekande hind odavam.
Võrgutasude kiire tõus sel ja järgmisel aastal on tingitud suurtest investeeringutest. "Estlink2, Kiisa avariielektrijaam ja Estlink1 väljaostmine, siis veel Tartu-Viljandi-Sindi liini 330 kilovolt liini ehitamine. Sealt tuleb see võrgutasu suurenemine," selgitas Veskimägi.
"Me saame 2014 need investeeringud tehtud ja 2015. aastast ei peaks enam sellist täiendavat survet tariifile oluliselt ka tekkima," lisas ta.
Et aga tariifitasud 2015. aastast alates langema võiksid hakata, Veskimägi lubada ei julge. "Aus on öelda seda, et suure tõenäosusega nad ei kahane, aga nad ka ei kasva. Et me sisuliselt tulevikus investeerime amortisatsiooni ulatuses," sõnas Veskimägi.
Dividende riik praegu Eleringist välja ei võta ja nii jääb see Veskimägi sõnul vähemalt 2015. aastani.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele