- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 225−0,79%64 809,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 225−0,79%64 809,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri võrgutasu Eestis kõrgem kui naabritel
Euroopa riikide elektri põhivõrgu haldajaid ühendava organisatsiooni ENTSO andmetel oli sel aastal põhivõrgu keskmine ülekandetasu Eestis 9,5, Soomes 3,91, Lätis 5,6 ja Leedus 9,74 eurot megavatt-tunni kohta. ENTSO keskmine oli 7,23, vahendab ERRi uudisteportaal Aktuaalset kaamerat.
TTÜ energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin ütles, et päris üks-ühele need hinnad võrreldavad ei ole. "Näiteks Soomes 110 kilovolti radiaalvõrgud on jaotusvõrkude omad, Eestis praktiliselt kõik 110 jaotusvõrgud on Eleringi omad, põhivõrgu omad," rääkis ta.
Teine asi, mis Eestis võrgutasu kalliks teeb, on hajaasustus. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et peamine elektritarbimine ei ole mitte suur tööstustarbimine, vaid kodutarbimine, mis tähendab, et transporditava energiaühiku kohta on vaja liini oluliselt rohkem.
Juhan Valtin lisas taas Soome näitel, et seal tarvitatakse elektrit ühe elaniku kohta tunduvalt rohkem ning seega tuleb ka ülekande hind odavam.
Võrgutasude kiire tõus sel ja järgmisel aastal on tingitud suurtest investeeringutest. "Estlink2, Kiisa avariielektrijaam ja Estlink1 väljaostmine, siis veel Tartu-Viljandi-Sindi liini 330 kilovolt liini ehitamine. Sealt tuleb see võrgutasu suurenemine," selgitas Veskimägi.
"Me saame 2014 need investeeringud tehtud ja 2015. aastast ei peaks enam sellist täiendavat survet tariifile oluliselt ka tekkima," lisas ta.
Et aga tariifitasud 2015. aastast alates langema võiksid hakata, Veskimägi lubada ei julge. "Aus on öelda seda, et suure tõenäosusega nad ei kahane, aga nad ka ei kasva. Et me sisuliselt tulevikus investeerime amortisatsiooni ulatuses," sõnas Veskimägi.
Dividende riik praegu Eleringist välja ei võta ja nii jääb see Veskimägi sõnul vähemalt 2015. aastani.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
4
Viimased uudised
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
Tagasi Äripäeva esilehele