Sirje Rank • 29. mai 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Kes võtab Bonnieris ohjad?

Pärast tänast teadet Jonas Bonnieri kavast aasta lõpus kirjastuskontserni Bonnier AB tegevjuhi kohalt lahkuda, vallandusid Rootsi meedias kohe spekulatsioonid võimalikest troonipärijatest.

Kontserni seest on üks kõige tõenäolisemaid kandidaate Gunilla Herlitz, kes praegu vastutab tegevusvaldkonna News Sweden eest, kuhu alla käivad päevalehed Expressen, Sydsvenska Dagbladet, Dagens industri ja Dagens Nyheter. Viimases on ta ka tegevjuht.

Samuti on võimalikud kandidaadid Bonnieri Growth Media juht Ulrika Saxon ja TV4 tegevjuht Casten Almqvist, kirjutab Dagens Industri.

Kontsernist väljastpoolt võiks uueks tegevjuhiks saada Daniel Sachs, kes praegu juhib investeerimisfirmat Proventus.

Suurimad probleemid, mis uus juht lahkuvalt Jonas Bonnierilt pärandiks saab, on kehv kasumlikkus kolmes tegevusvaldkonnas: Teleteenus C More, MTV Soomes ning Bonnier Corporation USAs, mis osteti ajal, mil Jonas Bonnier oli tegevjuht ning mille juhtimise ta kontserni juhi kohalt lahkumise järel üle võtab.

Bonnier AB nõukogusse kuuluv Bengt Braun, kelle Jonas Bonnier kuus aastat tagasi tegevjuhi kohal välja vahetas, ei kommenteeri värske teate tagamaid. Seda ta aga eitab, et Jonas Bonnier oleks nõukogult sule sappa saanud.

"Kedagi pole minema löödud. See oli tema enda otsus," ütles Braun Dagens Industrile. Samas tunnistas Braun, et teade oli talle üllatus.

Küsimuse peale, kas Jonas Bonnier läheb nüüd jalule aitama valdkonda, millest loodetult asja ei saanud, vastas Braun, et kontserni tegevuse edukust USAs ei saa hinnata selle järgi, mis on toimunud raske finantskriisi ajal.

Ajakiri Resumé, mis oli Jonas Bonnieri lahkumisest teadlik enne tänast uudise avalikustamist, kirjeldab tema ametiaega kui väga rasket perioodi. Mitmeid tema tehinguid on teravalt kritiseeritud, sh ajakirjade ostu USAs ning Rootsis Canal Plusi ostu (praeguse nimega C More). Mõlemad tehingud olid vahemikus 3-3,5 mld Rootsi krooni.

Bonnieri käive kahanes mullu 2% 29,2 miljardile Rootsi kroonile. Kahjum peale makse oli 365 miljonit krooni.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt