“Eduka Eesti” konkursil osalemise ind teeb rõõmu

Toonase ärkamisaja noored on parimas loomeeas ja Eesti elu mõjutavatel kohtadel. Kui siis joosti suuresti vanemate algatatud protsessiga kaasa, siis nüüd tahab see põlvkond ise riiki paremaks muuta ja ühiskonnale midagi enamat anda kui vaid igapäevast tööd.

Loodetavasti on Harta12 ja Rahvakogu alles esimesed sammud selles suunas ja hakkamegi ühel heal päeval nägema, et Eesti inimesed arutlevad regulaarselt mingis koostöövormis koos poliitikute ja ettevõtjatega meie elu kõige põletavamate probleemide üle. Ja mitte ainult ei aruta, vaid valivad väärt ideed välja ning viivad need ellu.

Veidi irooniliselt öeldes tuleb kiita valitsuskoalitsiooni selle uue ärkamisaja tekkimise eest. Olimegi liiga mugandunud ja enese­imetlusse laskunud.

Ainult üks arvamus. Olulistes asjades hakkas viimastel aastatel valitsema alati vaid üks ja õige arvamus, millele vastu vaielda polnud sünnis. Või mida lihtsalt ei viitsitud teha, sest inimestele sisendati, et neil puudub vajalik kogus infot otsuste langetamiseks. Oli see siis eurotsooni päästepakettidega liitumine, valitsuse ei-laenule-jah-kasinusele-poliitika või praegune tööjõu- ja maksupoliitika. Diskussiooni puudumine tekitab aga olukorra, kus ei leita üles nõrkusi, mida parandada. See omakorda viib seisakuni, mis tänapäeva maailmas tähendab allakäiku. Nõustume ses mõttes analüütik Maris Lauriga, kes eilses blogipostituses tõdes, et peatselt võivad sellised riigid nagu Kreeka ja Portugal, kelle üle praegu nalja viskame, Eestist oluliselt atraktiivsemaks investeerimis- ja tootmispiirkonnaks muutuda.

Sellest ei tohi järeldada, et Äripäev on nüüd pessimistiks muutunud. Vastupidi. Meile teeb tõelist heameelt aset leidev sõna ja idee levimine. Tänavusel aastal on kõik eeldused kujuneda ajalooliseks. Aastaks, mida tulevikus hakkame mäletama kui aastat, mil Eesti riigi juhtimisse hakati kaasama riigi elanike häid ideid.