Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete laenuvõime on kasvanud
Kasvanud müügikäibed ja investeeringud on suurendanud Eesti ettevõtete vajadust rahastamise järele, tõdeb Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar.
Tema sõnul on kasumite suhteliselt kiire kasv aidanud investeeringuid rahastada paljuski ettevõttesisestest allikatest. Samuti on reinvesteeritud kasum suurendanud ettevõtete omakapitali.
Taavi Raudsaar:
Suurenenud rahastamisvajaduse tõttu ja vähenenud finantsvõimenduse (võlakohustuste ja omakapitali suhe) juures kasutavad ettevõtted järjest julgemalt ettevõtteväliseid rahastamisallikaid. 2008. aastal kasvama hakanud otselaenamine välisriikidest jätkus ka eelmisel aastal.
Eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks moodustasid välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad kolmandiku kogu ettevõtlussektori võlakohustustest.
Ettevõtted on asunud aktiivsemalt laenama ka Eestis tegutsevatelt pankadelt. 2012. aastal suurenes nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude käive ligikaudu 20%. Ettevõtete laenujääk hakkas 2012. aasta alguses samuti kasvama ja detsembriks ulatus aastakasv 5%ni. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt aeglustub laenukäibe kasv baasefekti tõttu siiski sel aastal mõnevõrra ning laenujääk suureneb järgnevatel aastatel ligikaudu 6%.
Majapidamiste finantspositsioon (finantsvarad miinus kohustused) on paranenud tänu finantsvarade kasvule. Hoiuste aastakasv ulatus eelmise aasta lõpus ligikaudu 8%ni.
Majapidamiste hoiuste kasv on aga olnud ebaühtlane. Kiiremini on kasvanud just suuremad hoiused. Majapidamiste endiselt üsna ettevaatlikku laenukäitumist iseloomustab mitte-eluasemelaenude jätkuv vähenemine. Uusi laenukohustusi võeti 2012. aastal eeskätt auto ja eluaseme soetamiseks.
Eesti Panga prognoosi järgi hakkab neli aastat järjest kahanenud eluasemelaenude portfell sel aastal taas kasvama.
Eesti pangandussektori kõrge kapitaliseeritus ning paranenud rahastamisbaas loovad hea aluse reaalsektori rahastamiseks. Kuigi laenukäive on suurenenud, on laenude tagasimaksete ja kasvavate hoiustega seotud kodumaistest rahavoogudest seni piisanud kodumaise laenukäibe toetamiseks.
Euroala võlakriisist tingitud ebakindluse ja pankade konservatiivsemaks muutunud laenupoliitika tõttu karmistusid eelmisel aastal aga mõnevõrra laenutingimused ja tõusid intressimarginaalid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.