SEB Pank: laenuportfell tänavu kasvab

"Selle aasta alguses on eraisikute laenunõudlus olnud märgatavalt suurem kui jaanuaris- veebruaris aasta tagasi,“ kommenteeris Messimas. Siiski on tema sõnul täpset laenukäibe kasvu käesoleval aastal keeruline ennustada, sest seda mõjutab muuhulgas nii laenulepingute arvu kui ka kinnisvarahindade muutus.

„Väikelaenude võtmine püsib enam-vähem ühesugusel tasemel ja väga olulist mõju laenukäibe kasvule ei anna,“ edastas Messimas. „Väikelaenude osas tundub just viimasel aastal, et laenuvõtmise otsused on paremini läbi mõeldud ja laen läheb tõepoolest konkreetse ostu või teenuse finantseerimiseks, mitte lihtsalt kulutamiseks.“

Messimas lisas, et laenusaajad on väga huvitatud võetud väikelaenud võimalikult lühikese perioodi jooksul kindla suurusega kuumaksetega tagasi maksma.

„Vaadates kogu Eesti uute eluasemelaenude statistikat, on näha, et kuiselt laenukäibelt olime näiteks 2012. novembris umbes 2004. aasta märtsi tasemel (56-57 miljonit eurot), mis on enam kui neli korda vähem, kui eluasemelaenude andmise tippajal oktoobris 2006,“ kommenteeris Messimas. „Eesti perede eluasemete olukorda ja uut eluaset vajavate perede juurdekasvu arvestades tundub, et jätkusuutlik/stabiilne keskmine eluasemelaenude kuukäive võiks olla tänasest tasemest suurem.“

Messimase sõnul on kodulaenude võtmise otsuste edasilükkamist viimasel ajal eriti mõjutanud perede ebakindlus lähituleviku majanduskeskkonna suhtes, ehkki kinnisvarahinnad ja laenuintressid ning muud tingimused on ju üsna soodsad. „Kui nüüd selgub näiteks elektrihinna tõusu täpne mõju pere rahakotile ja majandusuudised on enamjaolt positiivsed, võib huvi eluasemelaenu abil kodu ostmise või renoveerimise vastu kasvada,“ prognoosis ta.

Mis puudutab eraisikute hoiuseid, siis tõenäoliselt jätkub ka hoiuste kasv. „Jätkuvalt kogutakse pigem likviidset rahapuhvrit hoiusele, riskantsemaid investeerimisvõimalusi kasutatakse vähem,“ lausus Messimas. „Üldise kindlustunde suurenemisel võib aga ka siin muutusi tulla.“