Ministeerium tahab vähendada korruptsiooni tervishoius

Justiitsministeerium töötab koos teiste osalistega välja valitsuse korruptsioonivastast strateegiat aastateks 2013–2020 ja tervishoid on selles vaid üks paljudest teemadest.

Ministeeriumi esindaja Kaisa Lutteri ütlust mööda on korruptsiooni vältimise vajadusele tervishoius juhitud tähelepanu juba aastaid, sealhulgas eelmise strateegia ajal, kui tehti tervishoiusüsteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuring.

“Uuringu tulemused on aluseks uue strateegia tegevuste planeerimisel, kuid mitte ainult – läbirääkimistel võib strateegiasse tulla ka teisi teemasid,” märkis Lutter.

Näiteks on eraldi punktidena välja toodud ravijärjekorras etteostmine, fiktiivsete tõendite esitamine, hangete läbipaistmatus ning tervishoiutöötajate ja patsientide teadlikkus.

Küsimusele, missugune neist valdkondadest näib kõige problemaatilisem, vastas Lutter, et teemad on detailide poolest erinevad ja seepärast on raske hinnata, mille reglementeerimine kõige keerulisemaks kujuneb.

“Tervishoius on raske leida tasakaalu läbipaistvuse saavutamise ja patsiendi-arsti vastandamise vältimise vahel,” ütles Lutter.

Korruptsiooni mõistet tuleb seletada. Lutteri meelest on oluline üle saada mõtteviisist, et korruptsiooni ärahoidmine seisneb kellegi lauskontrollimises või karistamises.

“Süsteemi läbipaistvamaks muutmine tähendab mõtteviisi muutust ja arusaamist, et avalike vahenditega majandamine peab olema lihtne,” lisas ta. Strateegia väljatöötamisse kaasatakse kõik asjast huvitatud ja sellega seotud asutused ning ühendused, näiteks haigekassa ja haiglate liit.

Arstide liidu eetikakomisjoni liige ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Indrek Oro ütles, et kuuleb sellise strateegia loomisest esimest korda. Samas leidis ta, et arstide esindaja osalemine selle reeglistiku vormimisel oleks kindlasti tänuväärne.

Oro sõnul tuleks enne juhendite loomist kokku leppida, mida korruptsiooni all meditsiinis mõistetakse, sest mäletamist mööda tekitasid arstides vastakaid mõtteid juba 2011. aasta lõpul avalikustatud korruptsiooniuuringu tulemused.

“Ma olen alati öelnud, et kui patsient tuleb minu vastuvõtule ja ma saan tema olukorra parandamiseks arstina midagi teha ja tema mind seepeale kommikarbiga tänada tahab, siis oleks minust lihtsalt ebaviisakas ta sellega tagasi saata,” kommenteeris Oro.

Tänutunde väljendamine on üks asi, teine ja problemaatiline on tema sõnul aga see, kui tänuavaldusest midagi patsiendi ravis sõltuma hakkab. “Uuring näitas ju ka seda, et paljud arstid ei võtnud patsiendilt kommikarpi või lilli vastu, mis viitabki, et olukord on üsna segane,” jätkas onkoloog.

Alustada tuleb juba ülikoolis. Oro sõnul on teretulnud ettepanek lülitada arstiõppesse korruptsiooni ja selle vältimist käsitlev loeng või seminar. “Noortele tohtritele tuleks rääkida, missugused varjatud või nähtavad ohud olemas on,” sõnas ta ja lisas, et eetikaloenguid peetakse ülikoolis juba päris heal tasemel ning korruptsiooniteema võiks selle osaks saada. “See võiks olla koht, kus arsti kõigepealt valgustatakse, mitte aga, et see toimuks juhendi kaudu, kas ta tohib patsiendilt lilled vastu võtta või ei,” lisas ta.

Oro rõhutas, et justiitsministeeriumi plaan ei pruugi olla halb ja nende huvi teemaga tegeleda on mõistetav, aga tema meelest ei tohiks ametnikud valdkonna reglementeerimisega vinti üle keerata.

Korruptsioonivastane strateegia valmib 30. juuniks, kui justiitsministeerium peab eelnõu valitsusele esitama.

 

Pane tähele

Arstide teadlikkust tuleb parandada

Korruptsioonivastases strateegias tuleb arutlusele:- tasulise ja tasuta abi selge eristamine registratuuris,- tervishoiuteenuse hinna kujunemise muutumine patsiendile läbipaistvamaks,- patsientide teadlikkuse kasvatamine,- tervishoiutöötajate teadlikkuse parandamine.- huvide konflikti vältimise juhendi loomine- eetikakursus ülikoolis

Allikas: Meditsiiniuudised