Poliitikat tuleb mõõta ja tulemusjuhtida

Praegu saavad riigikogusse kandideerida kõik 21aastased kodanikud, sõltumata haridusest, kogemusest ja oskustest. Kui valimised läbi, saame teada, kes need 101 inimest valitsustüüri juures on. Ükski ettevõte, kes oma tegevust alustab, ei värba omale töötajaid sellise metoodikaga. Miks peaks parlamendis käima asjad juhuslikkuse printsiibil?Kandideerivad parteid peaksid esitama põhjaliku strateegilise ja taktikalise plaani koos numbritega, mida nad võimule tulles teostama hakkaksid. Need plaanid peaksid olema kõigile kandidaatidele ühesuguses formaadis, et kodanikel oleks parem hinnata potentsiaalset tulemust.Valimiste hindamisse võiks kaasata ka n-ö tarkade kogu (politoloogid, ajaloolased jt silmapaistvad tegelased), kes annaksid erapooletu hinnangu valimisplatvormidele. Nii saaks inimesed läbimõeldumaid otsuseid teha.

Valitsemisportaal. Riik võiks luua riigijuhtimise portaali. Kui sisestad parameetrid lubadustest, mida erinevad erakonnad on teinud, saad jälgida, kuhu see riigi viib. Peale valimisi saaks valitsemist reaalajas jälgida – kuhu tegelikult liigutakse, kuhu panustatakse riigi raha, kui palju sellest on hetkel alles, milliseid seadusi vastu võetakse, kuidas hääletatakse jne.Praegu me ju ei oska reaalselt hinnata oma poliitikute tegevust. Kuskil ei ole tulemusjuhtimist või eesmärkide mõõtmist. Kui inimene läheb riigikokku, peaks tal olema selged ja konkreetsed eesmärgid, mida ta seal tegema hakkab, iga nädala, kuu ja aasta kohta.Nii oleks neid kergem mõõta; poliitikute maine paraneks, kui rahvas teaks detailsemaid näitajaid. Riigi edukuse tõstmiseks ei pea ainult uusi lahendusi leiutama, vahel saab ka olemasolevaid efektiivsemalt tööle panna.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.