Miks Eestis rikkad muutuvad aina rikkamaks ja vaesed aina vaesemaks, kuuleme tihtipeale küsitavat. Ja vastuseks kõlab enamasti, et selles on süüdi riik. Äkki on aga põhjus milleski muus, näiteks mõtteviisis.
Mis juhtuks, kui anda vaesele inimesele miljon? Enamik kulutaks selle nädalaga hunnikule moodsale tehnikale ja ilusatele rõivastele. See ongi paljude unistus - osta endale võimalikult palju asju, mis teeksid temast rikka. Ega ikka ei tee küll. Targad inimesed teenivad oma vara pealt, et jõukust kasvatada.
Puudulik haridussüsteem. Rikastel ning vaestel on määratult suur vahe, mis seisneb just mõtlemises. Inimene, kes on üles kasvanud väga vaeses perekonnas, lõpetab ülikooli, saab väga hea palgaga koha, ent võib jõuda ikkagi võlgade rägastikku. Põhjus on meie puudulikus haridussüsteemis, mis panustab palgatöö kiitmisele ja akadeemilistele ainetele, kuid on sootuks unustanud majanduse põhitõed. Nii saabki vaesest perest noor oma finantsteadmised kodust ning ta lihtsalt ei oska oma rahaga ringi käia.
Kui tahame jõukamat ühiskonda, siis peame koolikavva tooma juba põhikoolis finants-, majandus- ning ettevõtluskursused. Hea finantskirjaoskuse tagamine tuleb muuta kooliprogrammi oluliseks osaks.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.