• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti heitlus euroliiduga väärib küünlaid

    Eesti rahandusministeeriumi otsus minna kohtusse ­Euroopa Liidu raamatupidamis­direktiivi vastu on julge ja asjalik samm, mille eesmärk on ei rohkem ega vähem kui praeguse hästi toimiva e-aruandluskeskkonna säilitamine säärasena, et nii ettevõtjatel, riigiasutustel kui ka laial avalikkusel ei väheneks kasutada oleva informatsiooni hulk.

    Äripäev on oma visioonina sõnastanud maailma kõige paremini informeerituma ettevõtluskeskkonna loomise ning praegusel juhul oleme rahandusministeeriumiga ühes paadis. Kuigi Euroopa Komisjoni sõnastatud põhimõte “Kõigepealt mõtle väikestele” peaks justkui Eestit pärikarva silitama, pole asi nii lihtne. Ettevõtmine, mis paistab esmapilgul ettevõtja elu lihtsamaks tegevat, võib pikemaajalises perspektiivis hoopis vastupidise efekti anda.
    Kaotada on ka ettevõtjatel. Esiteks, vastse raamatupidamisdirektiivi rakendumine Eestis tähendaks seda, et aruande esitaja tegelikust olukorrast, selle omakapitali ja rahavoogude seisukorrast pole võimalik enam terviklikku pilti saada, sest aruanne hakkaks koosnema üksnes bilansist ja kasumiaruandest.  Järeldus, et sellest kaotavad ainult statistikat koondavad riigiasutused, osutub ekslikuks:  üle poole eelmise aasta aruannete vaatamise päringutest tuli erasektorist. Seetõttu on igati ettevõtja huvides, et esitatavate andmete hulk ei väheneks. Ehk nagu audiitor Mati Nõmmiste on Äripäeva veergudel sõnastanud:  “Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime teiste kohta kasutada.” Seetõttu ei peaks aruandlusse suhtuma nagu tüütusse kohustusse, seda enam, et Eestis on selle esitamine äriregistri ettevõtjaportaali kaudu tehtud tõesti lihtsaks. See, et umbes viiendik aruandekohuslasi aruandeid sellest hoolimata esitamata jätab, on teine, eelkõige järelevalve ja kontrolli probleem, millele oleme Äripäevas korduvalt tähelepanu juhtinud.
    Teiseks, nii rahandusministeerium kui ka teised direktiivi arvustajad viitavad ohule, et neidsamu andmeid, mida praegu on esitada niigi lihtne, hakatakse direktiivi jõustudes koguma teistel, ettevõtjale eeldatavasti ajamahukamatel viisidel. Halduskoormuse vähenemist, mis sõnutsi on direktiivi eesmärk, pole aga võimalik saavutada viisil, mis tegelikult suurendab aruandluse peale kulutatavate ressursside hulka. Pealegi, ettevõtjad ise on koormavaks pidanud just statistiliste andmete esitamist, mitte majandusaasta aruandeid.
    Selguseni läheb aega. Asi pole selles, et ­Euroopa Liidus asjadest põhimõtteliselt valesti aru saadaks või ettevõtjale halba soovitaks, vaid esiteks selles, et 98% Eesti ettevõtteid ongi Euroopa mõistes väikesed. See tähendab, et meil mõjutaks plaanitav muudatus  enamikku ettevõtjaid ja seetõttu ka samahästi kui kogu infovoogu ettevõtluse kohta. Teiseks, Eesti aruandluskeskkond on praeguse seisuga ­Euroopast sammukese võrra ees. Mis teistele riikidele tähendaks edasiminekut, oleks meile tagasiminek.
    Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ning selgus raamatupidamisdirektiivi saatuse kohta võiks saabuda aasta-poolteise pärast. See, kui Eestil õnnestub mõningad direktiivi sätted tühistada, tähendaks Eestile  õigust jääda oma e-aruandluskeskkonna juurde, kahjustamata samas teiste liikmesriikide võimalusi oma aruandlussüsteemi arendamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.