Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti heitlus euroliiduga väärib küünlaid

    Eesti rahandusministeeriumi otsus minna kohtusse ­Euroopa Liidu raamatupidamis­direktiivi vastu on julge ja asjalik samm, mille eesmärk on ei rohkem ega vähem kui praeguse hästi toimiva e-aruandluskeskkonna säilitamine säärasena, et nii ettevõtjatel, riigiasutustel kui ka laial avalikkusel ei väheneks kasutada oleva informatsiooni hulk.

    Äripäev on oma visioonina sõnastanud maailma kõige paremini informeerituma ettevõtluskeskkonna loomise ning praegusel juhul oleme rahandusministeeriumiga ühes paadis. Kuigi Euroopa Komisjoni sõnastatud põhimõte “Kõigepealt mõtle väikestele” peaks justkui Eestit pärikarva silitama, pole asi nii lihtne. Ettevõtmine, mis paistab esmapilgul ettevõtja elu lihtsamaks tegevat, võib pikemaajalises perspektiivis hoopis vastupidise efekti anda.
    Kaotada on ka ettevõtjatel. Esiteks, vastse raamatupidamisdirektiivi rakendumine Eestis tähendaks seda, et aruande esitaja tegelikust olukorrast, selle omakapitali ja rahavoogude seisukorrast pole võimalik enam terviklikku pilti saada, sest aruanne hakkaks koosnema üksnes bilansist ja kasumiaruandest.  Järeldus, et sellest kaotavad ainult statistikat koondavad riigiasutused, osutub ekslikuks:  üle poole eelmise aasta aruannete vaatamise päringutest tuli erasektorist. Seetõttu on igati ettevõtja huvides, et esitatavate andmete hulk ei väheneks. Ehk nagu audiitor Mati Nõmmiste on Äripäeva veergudel sõnastanud:  “Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime teiste kohta kasutada.” Seetõttu ei peaks aruandlusse suhtuma nagu tüütusse kohustusse, seda enam, et Eestis on selle esitamine äriregistri ettevõtjaportaali kaudu tehtud tõesti lihtsaks. See, et umbes viiendik aruandekohuslasi aruandeid sellest hoolimata esitamata jätab, on teine, eelkõige järelevalve ja kontrolli probleem, millele oleme Äripäevas korduvalt tähelepanu juhtinud.
    Teiseks, nii rahandusministeerium kui ka teised direktiivi arvustajad viitavad ohule, et neidsamu andmeid, mida praegu on esitada niigi lihtne, hakatakse direktiivi jõustudes koguma teistel, ettevõtjale eeldatavasti ajamahukamatel viisidel. Halduskoormuse vähenemist, mis sõnutsi on direktiivi eesmärk, pole aga võimalik saavutada viisil, mis tegelikult suurendab aruandluse peale kulutatavate ressursside hulka. Pealegi, ettevõtjad ise on koormavaks pidanud just statistiliste andmete esitamist, mitte majandusaasta aruandeid.
    Selguseni läheb aega. Asi pole selles, et ­Euroopa Liidus asjadest põhimõtteliselt valesti aru saadaks või ettevõtjale halba soovitaks, vaid esiteks selles, et 98% Eesti ettevõtteid ongi Euroopa mõistes väikesed. See tähendab, et meil mõjutaks plaanitav muudatus  enamikku ettevõtjaid ja seetõttu ka samahästi kui kogu infovoogu ettevõtluse kohta. Teiseks, Eesti aruandluskeskkond on praeguse seisuga ­Euroopast sammukese võrra ees. Mis teistele riikidele tähendaks edasiminekut, oleks meile tagasiminek.
    Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ning selgus raamatupidamisdirektiivi saatuse kohta võiks saabuda aasta-poolteise pärast. See, kui Eestil õnnestub mõningad direktiivi sätted tühistada, tähendaks Eestile  õigust jääda oma e-aruandluskeskkonna juurde, kahjustamata samas teiste liikmesriikide võimalusi oma aruandlussüsteemi arendamiseks.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.