Kinnisvara. Kui korteriomanik jääb võlgu

Artikkel

- Uudised
- 20. oktoober 2013 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvara. Kui korteriomanik jääb võlgu
Mida teha olukorras, kus korteriomanik ei täida kütte, vee vm majandamiskulude eest maksmise kohustust korteriühistu ees tähtaegselt või on tasudega viivitanud pikema perioodi jooksul?
Tavapäraselt väljastab kortermajas korteriühistu igal kuul korteriomanikele arve eelmisel kuul tarbitud kaupade ja teenuste eest, nagu hoone kütmine, vee- ja kanalisatsioonivarustus, prügivedu, koristus jne. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestab, et korteriühistul on õigus majandamiskuludega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Loogiline on, et eelmise kuu eest arvestatud viivis lisatakse järgmisel kuul esitatavale arvele ning eelduslikult peaks korteriomanik selle ka tasuma.
Kuid mida ette võtta olukorras, kus võlgnik vabatahtlikult oma kohustust ei täida?
Maksekäsu kiirmenetlus. Kui korteriühistu liige ei ole tasunud tähtaegselt majandamiskulude arveid, on võlausaldajal, kelleks on ka korteriühistu, õigus pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Tegemist on lihtsustatud ja kiirema menetlusega, mille järgi pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule teeb kohus võlgnikule ettepaneku võlgnevus tasuda ning annab võlgnikule tähtaja makseettepanekule vastamiseks.
Juhul kui võlgnik oma kohustust ei täida makseettepanekus märgitud ajaks või vaidleb nõudele vastu, siis läheb vaidlus edasi tavapärases kohtumenetluses. Kui võlgnik ei vasta kohtule tähtaegselt või ei tasu võlga makseettepanekus märgitud ajaks, siis väljastab kohus maksekäsu, mis on täitedokumendiks ja kohtutäitur saab seda sundtäita.
Hagimenetlus. Maksekäsu kiirmenetluse alternatiiviks on tavaline hagimenetlus, kus minimaalne riigilõiv on 60 eurot ning kohtuotsuse saamine võib võtta kauem aega kui maksekäsu kiirmenetluses.
Samas kui on tõenäoline, et võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus läheb üle tavaliseks hagimenetluseks, siis on mõistlikum kohe algatada hagimenetlus, et mitte kaotada aega maksekäsu kiirmenetlusega.
Kui hagi rahuldatakse ja võlgnikult mõistetakse välja võlgnevus, aga ta seda vabatahtlikult ei täida, siis on jõustunud kohtuotsuse alusel korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab sundtäitmise.
Sundtäitmise tulemusena võidakse võlgniku korter müüa enampakkumisel võla katteks.
Korteri võõrandamise nõue. Tihti esineb korteriühistutel probleeme liikmetega, kes majandusliku olukorra või ka pahatahtlikkuse tõttu viivitavad oma kohustuste täitmisega.
Sellises olukorras tuleb ühistule appi korteriomandiseaduse § 14, mis sätestab, et juhul kui korteriühistu liige on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis võivad korteriühistu liikmed nõuda häälteenamuse alusel, et ta oma korteriomandi võõrandaks ning majast lahkuks.
Kui võlgnik seda vabatahtlikult ei tee, siis on ühe kaasomaniku hagi alusel võimalik kohtu kaudu sundida seda isikut oma korterit võõrandama, et tema asemele saaks ideaalis tulla parema maksekäitumisega isik.

Tasub teada
Soovitused korteriühistutele
Kontrollige, et ühistu raamatupidamine on korras ega kajastaks aegunud nõudeid.Kontrollige, et ühistu raamatupidamises oleks selgus, millises järjekorras laekumistest võlga maha arvestatakse.Tegelege võlgnikega pidevalt, ärge laske võlal kasvada suureks, sest seda keerulisem on seda võlgnikult kätte saada.Pöörduge ühistu dokumentatsiooni korrastamiseks või võlgnikega tegelemiseks advokaadi poole.
Hetkel kuum