• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ausal maksumaksjal pole infovahetusest kahju karta

    Harva juhtub, et ELi riigid on maksude teemal ühel meelel, kuid maksude tõhusama kogumise küsimuses on see just nii. Riikide eelarved on raske majandusliku olukorra tõttu surve all ja riigikassasse soovitakse koguda kogu maksutulu ilma maksubaasi laiendamata ja maksumäärasid tõstmata.

    Alates 2015 hakatakse lisaks varem kokku lepitud tululiikidele vahetama ELi riikide vahel infot ka töötasude, juhatuse liikme tasude, elukindlustuslepingute, pensionide ning kinnisvara omamise ja -tulude kohta.
    Positiivne kogemus. ELi liikmesriikide juhid avaldasid 2013 mais toimunud ülemkogul soovi tihendada koostööd võitluses maksude vältimise ja maksupettustega.
    Lähtuvalt riikide soovist tegigi Euroopa Komisjon ettepaneku infovahetust 2015. aastast laiendada ka dividenditulule, kapitali juurdekasvule, muule finantstulule ja kontosaldodele. Ka USA on huvitatud sellise info saamisest Euroopa riikidelt oma maksumaksjate kohta.
    Riikide automaatne infovahetus on kestnud aastaid ning see on olnud positiivne kogemus. Seetõttu soovivad ELi riigid infovahetust laiendada suuremale hulgale tululiikidele. Tegemist on praegu juba toimiva süsteemiga ning et IT-alane võimekus järjest paraneb, on tõhusamat infovahetust ­aina lihtsam korraldada. See aitab riikide maksuasutustel saada tervikpilti oma maksumaksjate kohta.
    Infovahetusest ei ole ­ausal maksumaksjal kahju karta, sest vahetatav teave ei saa avalikuks. Maksukorralduse seadus lubab riikidevahelist automaatset infovahetust ja kaitseb samas maksusaladust, sh pangasaladust.
    Midagi ei muutu. Maksumaksja rahakott on maksuhalduri ees nagunii lahti. Kas pilt rahakoti sisust on täielik, on eraldi teema, kuid maksude deklareerimise mugavused Eestis tulenevad just nimelt laialdasest andmevahetusest.
    Äripäevas (04.11) on kahtluse alla seatud infovahetuse ulatuse ja privaatsuse kokkusobivus. Info kohalikel arvelduskontodel toimuva kohta on maksuhaldurile kogu aeg kättesaadav olnud.
    Kas info saamine teistest riikidest muudab midagi? Paralleeli tõmbamine jälgimis­ühiskonnaga ei ole siin asjakohane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.