Puhkepäev. Ka parimad võivad eksida – tipprestorani kasin esinemine

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

Kui Bocca rohkem kui kümme aastat tagasi uksed lahti tegi, oli ta mäekõrguselt teistest restoranidest üle. Tema ilu ja võlu on endiselt nautimisväärsed, kuid ahhetama enam ei pane – üldine tase on lihtsalt märgatavalt tõusnud.

Tase aga tõuseb eelkõige tippude najal ja toel, nii et Bocca panust meie restoranikultuuri arengusse on raske üle hinnata. Võrreldes uuemate n-ö itaallastega, nagu Gianni, Fransesco Sibio, Gelsomino või Gallo Nero, on Bocca staažikas söögikoht – lahti aastast 2001. Modern-luksuslik sisekujundus, maitsete küllus ja kooskõla, serveeringute ilu, tooraine kvaliteet ja tehnikate täpsus on olnud imestus- ja imetlusväärsed. Iga tõeline gurmaan teab selle peakokka Nicolo Tandat kui mitte nägu-, siis nimepidi kindlasti.

Modernne köök. Bocca ajab Itaalia köögi tänapäevasemat ja nooblimat fine dining rida (erinevalt sama peakoka teisest tublist restoranist La Bottegast, kus road samuti Itaalia köögist, kuid kodu- ja maalähedasemad). No kasvõi nende pastaroad: kui ravioolid, siis kas polentavahu ja hiidkrevetiga või suitsulõhe ja kalamarjakastmega, kui spagetid, siis hiidkrevetisabade ja kammkarbiga, kui linguini’d, siis foie gras’ ja puravikukastmega.

Tõenäoselt ma ei eksi, kui väidan, et ainsana meie restoranidest on Bocca menüüs metslinnuroogadele omaette jaotus, kus tähelepanuväärsemateks roogadeks metspardi rinnafilee ja küpsetatud metstuvi Gorgonzola juustuga kaetud kartulite ja köögiviljadega. On muudki põnevat: harknääre, mereloomi ning kalu – merikoger, merikurat, kammeljas, tuunikala. Kalasõpradel tasub Boccal silm peal hoida, kohe-kohe avatakse selle kunagises baariosas Bocca Pescheria, kus kalaroogasid senisest veelgi rohkem.

Keskpärased maitsed. Boccast olen saanud suurepäraseid maitseelamusi ja loodetavasti pakub ta neid ka tulevikus, aga sellel korral juhtus küll nii, et kui toidud lauas, sai põnevus otsa ja peakoka laitmatule renomeele ning haruldasele tooraine valikule vaatamata olid road pigem keskpärased kui tipprestorani väärilised. See käis puravikukastmes linguini’de, aga veelgi enam nende juurde pakutud foie gras’ kohta. Uskuge või mitte, kuid see oli minu elu esimene (ja loodan, et ka viimane) foie gras, mille jätsin söömata – ilma struktuuri ja maitseta õnnetu paluke.

Harknääret valides uurisin kelnerilt põhjalikult selle valmistusviisi – tegemist pole meil kuigi levinud toorainega ja on juhtunud, et selle tegemiseks ei jätku kogemusi. Kirjeldus kõlas usaldusväärselt, aga tegelikkus oli teine: kas siis vähesest küpsetamisest või viletsast toorainest tingituna, oli liha jäänud vintskeks.

Möönan, et maitsed võivad olla erinevad ja mis ühele sobib, see teisele mitte. Aga et nii esindusliku Itaalia roa juurde nagu foie gras’ga puravikupasta pole klaasikaupa pakkumiseks ühtegi Itaalia veini ja selle juurde tuleb juua Hispaania veini, selle üle imestan ma veel nüüdki, mitu nädalat hiljem. Puhtad Itaalia maitsed, lubab restorani kodulehekülg. Kas siis tõesti on Itaalia restorane nii palju saanud, et nende jaoks enam Itaalia veini ei jätku?!

Puhkepäev. Ka parimad võivad eksida – tipprestorani kasin esinemine

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised