Metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe raames alustavad taristuettevõtted metallobjektide märgistamist. Märgistatud metalli on võimalik hiljem omanikuga kokku viia ning sõltuvalt tehnoloogiast ka varga isik tuvastada. Vanametalli vastuvõtupunktidel ja politseil on võimalik varguse kahtluse korral spetsiaalsete valgustite abil kontrollida märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Varmo Reinu sõnul väärib tunnustamist ettevõtete tahe oma vara paremini kaitsta ning valimisolek teha pingutusi ka kuritegude avastamise lihtsustamiseks. "Kuna metallivarguste põhjused ja neid soodustavad asjaolud on mitmetahulised, saab probleemi lahendada vaid heas koostöös vara omanike, metalli kokkuostjate ning järelevalveasutusega," ütles ta pressiteates.

Statistika kohaselt on metallivargused võrreldes eelmise aastaga vähenenud enam kui poole võrra ning käesoleva aasta üheksa kuuga registreeriti 550 sellist vargusjuhtumit.

"Vähenemisele vaatamata on varguseid siiski palju, eriti arvestades, et tegemist on elutähtsate objektidega ning vargused põhjustavad ulatuslikku ühiskondlikku kahju," lisas Rein.

Projekti ühe algataja, võrguettevõtja Elektrilevi juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. "Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama puhul kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest ning inimesi mõjutavatest elektrikatkestustest," sõnas ta.

Tiisvendi sõnul on ennetustööle kaasa aidanud avalikkuse teavitamine ja tähelepanelike inimeste abi. "Oleme mitmeid inimesi premeerinud abi eest metallivaraste tabamisel. Edu saavutamiseks ongi vajalik erinevate osapoolte koostöö ning kindlasti ka tänasest suurem seadusandluse tugi."

Teise initsiaatori, Kuusakoski juhi Kuldar Suitsu kinnitusel hakkavad projektiga liitunud vanametalli vastuvõtupunktid vajadusel enne metalli utiliseerimist kontrollima märgistuse olemasolu, et varastatud esemeid tuvastada. "Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei satuks," lausus ta. "Samas paigaldatakse märgistatud alajaamade, võrgusõlmede ja muude rajatiste juurde ka ennetavad hoiatussildid, et võimalikult palju vargusi juba eos ära hoida."

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper toonitas, et metallivargused võivad seada ohtu inimeste elud ja halvata elutähtsate teenuste toimimise. "Näiteks mõne seadme, kaabli või rööpa vargus raudteelt võib lõppeda väga traagiliste tagajärgedega, väärides seetõttu karmimaid karistusmeetmeid. Ettevõtted teevad oma osa, kuid peame tegutsema ka õigusruumi seisukohalt kiiremini ja rohkem, et elusid kaitsta," rõhutas ta.

Projektis kasutatakse esialgu valdavalt rahvusvaheliselt levinud SelectaDNA tehnoloogiat, mis põhineb sellel, et igale ettevõttele või ka erinevatele objektidele sünteesitakse unikaalne DNA, mis kantakse varale. Väiksemgi kogus seda ainet võimaldab tõendada eseme omanikku ning osadel lahendustel seostada seda ka konkreetse isikuga.

Eelmise aasta oktoobris sõlmisid 15 ettevõtet ning organisatsiooni politsei- ja piirivalveametiga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe, mille raames kutsuti nüüd ellu metalli märgistamise projekt. Lisaks eelmainituile osalevad märgistamise projektis keskkonnainspektsioon, Eesti Energia, vee-ettevõtete liit, Järve Biopuhastus, Paldiski Linnahooldus, EMT, Elion ja Tallinna Vesi. Projektiga kutsutakse liituma ka teisi ettevõtteid ja organisatsioone.