Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlaste unistus täitus

    Pärast seda, kui Soome puksiirifirma Alfons Håkans ostab Eesti suurima puksiirifirma PKL, kuulub pea kogu puksiiriteenuse turg neile. See oli nende unistus juba 2004. aastast.

    Eesti tütarfirma Alfons Håkans juhatuse liikme Iris Raudmetsa sõnul ei muutu klientide jaoks kohe midagi. Vana omaniku arvates lähevad aga hinnad lakke.
    Eestis kuulub PKLile üle 70% puksiiriteenuste turust. Ettevõtte omanikud olid 40 protsendiga investeerimisfond Amber Trust ja 60 protsendiga PKLi pikaaegsed juhid Rein Tõntson ja Gri­gori Oništšenko. Äripäeva hinnangul on PKLi väärtus ligi 30 miljonit eurot.
    “Eestis rohkem suuremaid puksiiriteenust osutavaid ettevõtteid ei ole. Eesti suurim on PKL ja siis oleme meie,” märkis Raudmets ning lisas, et sisuliselt kuulub neile nüüd 100% turust. Raudmets kinnitas, et praegu kehtivad mõlemal ettevõttel senised hinnakirjad. “Praeguse seisuga on klientide jaoks kõik endine,” tõdes ta.
    Alfons Håkans kasutab Eestis emaettevõtte puksiire, mis kannavad Eesti lippu ja on Eesti registris. Raudmets kinnitas, et igapäeva töö läheb edasi praegu nii nagu ennegi. “Mõlemal ettevõttel on oma lepingud,” sõnas ta. Tema sõnul pole töötajatesse puutuvaid otsuseid veel tehtud.
    See oli ettepanek, millest ei keelduta
    Ettevõtte ühe senise omaniku Rein Tõntsoni sõnul kaalusid nad investeerimisfondi osaluse väljaostmist viimase minutini. Otsuse kallutas teises suunas soomlaste pakutud hind.
    Miks te otsustasite oma osaluse soomlastele müüa?  Hind oli väga hea.
    See otsustas siis kõik? See ei otsusta kõike, siiamaani on kurb. Aga on olemas turuhinnad ja kui keegi pakub oluliselt üle turu­hinna, siis on olemas ettepanekud, millest ei keelduta.
    Ütlesite, et on hea hind. Äripäeva hinnangul oli teie 60% osa väärtus umbes 18 miljonit eurot. Kas müüsite sellise hinnaga? Ma ei tohi seda kommenteerida.
    Aga saite rohkem või vähem?  Ma ei tahaks üldse hinda kommenteerida. Ma olen kunagi Äripäevas oma arvamuse öelnud: Äripäev ei ole varem eksinud.Eelmise aasta lõpus ütlesite, et olete valmis investeerimisfondiga ostukõnelusi pidama. Kas ka aasta hiljem kaalusite seda võimalust?  Kaalusime seda viimase minutini ja meil on siiamaani ka panga pakkumine. Meil oleks olnud võimalik seda teha. Aga teatud rolli mängib ka turu käitumine. Turg ei ole taastunud niimoodi, nagu me oleksime tahtnud ja lootsime. Me keegi ei tea, millised poliitilised mõjutused võivad tulla seoses Ukrainaga. Kõike kalkuleerides otsustasime äripartner Grigori Oništšenkoga, et valime teise tee.
    Saan ma õigesti aru, et initsiatiiv osta ka teie osalus tuli soomlaste poolt?  Jah, soomlased on tahtnud tulla siia turule monopolina alates 2004. aastast. Nende unistus nüüd täitus.
    Kuidas hindate, kuidas puksiiriteenuse turg hakkab nüüd toimima?  Ma ei oska öelda, arvatavasti lähevad hinnad lakke.
    Kas konkurentsiamet peab midagi ette võtma? Konkurentsiamet vastas, et nendega ei ole vaja kooskõlastada, sest möödunud aastal oli soomlaste käive Eestis alla 2 miljoni euro.
    Teie olete selles ettevõttes olnud 1998. aastast. Kuidas hindate seda aega?  See ettevõte oli üks kasvav ettevõte. Me vahetasime kogu laevastiku välja. Juurde ehitati 11 uut laeva.
    Kas oli raske loobuda? Siiamaani on raske, väga kurb.
    Millised on Teie plaanid nüüd? Mida plaanite rahaga teha? Pärast mitmeid kuid magasin ma täna öösel esimest korda normaalselt. Kavatsen ennast välja puhata. Mulle on tulnud hulk ettepanekuid, aga ma võtan aja maha ja vaatan, mida tegema hakkan. Midagi hakkan kindlasti tegema.Me ilmselt vaatame ida poole, kas Venemaa või Ukraina. Me oleme ära rikutud, head suhted Venemaaga on meid harjutanud teistsuguste numbritega, kui nendega, mida Eesti turul on võimalik saada.
    Kas sektor, kus hakkate tulevikus tegutsema, on seotud puksiiriteenusega?  Me ei tohi tegeleda puksiiriteenusega selles regioonis, aga meil on pakkumisi mujalt regioonidest. Võib-olla leidub ka lähemal tegevust.
    Need ettepanekud, mis teil laua peale on tulnud, on pigem selliseid, kuhu oma raha investeerida või keegi tahaks teid ka tööle värvata?  Need on koostööettepanekud, et me ajame äri koos edasi. Kui lihtsalt investeerida, siis jääb palju aega üle, seega usun, et millegagi me tegeleme ja teeme midagi ka ise oma kätega.
    Olite PKLi omanikeringis ettevõtte PKL Holding kaudu. Kas see jääb alles? Meil on kohustus lepingu järgi ettevõte ümber nimetada.
     
    Kes on kes
    60 protsenti puksiirifirmast PKL kuulus kahele mehele.Rein Tõntson oli sel sügisel ilmunud Äripäeva rikaste edetabelis 296. kohal. Toimetus hindas tema vara väärtuseks 8,9 miljonit eurot.Grigori Oništšenko asus 320. kohal ja tema vara väärtuseks hindas Äripäev 8,2 miljonit eurot.
     
    Taust
    Alfons Håkansi haare ulatub ka Venemaa ja Lätini
    Amber Trust tuli PKLi omanikeringi 2005. aastal, fondile kuulus 40% puksiirifirmast. 60% suurune osalus oli ­firmal PKL Holding, mille omanikud on Rein Tõntson ja Grigori ­Oništšenko.OÜ Alfons HÅkans asutati 2003, osutab peamiselt pukseerimisteenuseid Eesti sadamates. Ettevõtte turuosa oli eelmisel aastal Eesti sadamates 25–30%. Enamik müügikäibest teeniti eelmisel aastal teenuste osutamisest Muuga sadamas. Pukseerimisteenuseid osutati ka Sillamäe sadamas, Tallinna Vanasadamas, Paljassaare sadamas ja Paldiski sadamas.PKL AS – põhitegevuseks on sadama- ja merepukseerimise teenuste osutamine peamiselt Eesti sadamates ja kontserni kuuluvad ettevõtted osutavad teenuseid ka Läti ja Soome sadamates.Ettevõttele kuuluvad: Soome tütarfirma PKL Tugs OY, Venemaa tütarfirma PKL St. Peterburg, Läti sidusettevõte PKL Flote AS.
    Allikas: majandusaasta aruanded
     
    Kommentaar
    Jälgime, mis toimub nüüd puksiiriteenusega
    Ain Kaljurand, Tallinna Sadama juht Kuulsime sellest uudisest alles neljapäeval. Ma ei saa väita, et Eestis rohkem puksiirfirmasid ei tegutse, sest mitmel sadamal on olemas ka oma puksiirid.See on selline teenus, mida saab tulla pakkuma ükskõik, mis firma, ükskõik, mis riigist, kui on olemas piisavalt turgu.Jälgime hoolega, mis hakkab sellel turul toimuma, et ette­võte ei hakkaks kogu ahela hindu üles tõstma. PKLi müük ei tulnud meile üllatusena. Ikka müüakse ja ostetakse kogu aeg. Aga ma ei ole läbirääkimisprotsessidega kursis.Puksiiriteenuse kasutamine on tingitud kaubast. Mida rohkem kaupa, seda rohkem käib laevu, mis vajavad seda teenust. See on seotud laevade külastusarvuga. Tallinna Sadamas on külastusarv suhteliselt stabiilne. Tallinna Sadamale kuuluvasse Muuga sadamas, kuhu saabuvad suuremad kaubalaevad, vajatakse puksiiriteenust rohkem kui mõnes väiksemas sadamas.
    Koondumisloa taotlemine sõltub puksiiridest
    Märt Ots, konkurentsiameti juhtSoome puksiirifirma Alfons Håkans koondumise loa küsimine sõltub sellest, kas ette­võttel olid Eestis puksiirid ja majandustegevus.Turupiiritluse järgi on puksiiriteenus kohalik teenus, puksiir ei sõida üle Soome lahe. Kui ettevõttel on olemas Eestis oma puksiiriteenus, siis loomulikult ta peab esitama konkurentsiametile loa koondumise kontrolliks ja saama selleks loa.Kui asi läheb koondumiskontrolli alla, siis peab konkurentsiametile vastava loa esitama, aga kohustust sellest avalikkust teavitada pole. Konkurentsiametile peab koondumisluba olema esitatud enne, kui toimub ettevõtte aktsiate üleminek.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”