15. detsember 2013
Jaga lugu:

Soomlaste unistus täitus

Pärast seda, kui Soome puksiirifirma Alfons Håkans ostab Eesti suurima puksiirifirma PKL, kuulub pea kogu puksiiriteenuse turg neile. See oli nende unistus juba 2004. aastast.

Eesti tütarfirma Alfons Håkans juhatuse liikme Iris Raudmetsa sõnul ei muutu klientide jaoks kohe midagi. Vana omaniku arvates lähevad aga hinnad lakke.

Eestis kuulub PKLile üle 70% puksiiriteenuste turust. Ettevõtte omanikud olid 40 protsendiga investeerimisfond Amber Trust ja 60 protsendiga PKLi pikaaegsed juhid Rein Tõntson ja Gri­gori Oništšenko. Äripäeva hinnangul on PKLi väärtus ligi 30 miljonit eurot.

“Eestis rohkem suuremaid puksiiriteenust osutavaid ettevõtteid ei ole. Eesti suurim on PKL ja siis oleme meie,” märkis Raudmets ning lisas, et sisuliselt kuulub neile nüüd 100% turust. Raudmets kinnitas, et praegu kehtivad mõlemal ettevõttel senised hinnakirjad. “Praeguse seisuga on klientide jaoks kõik endine,” tõdes ta.

Alfons Håkans kasutab Eestis emaettevõtte puksiire, mis kannavad Eesti lippu ja on Eesti registris. Raudmets kinnitas, et igapäeva töö läheb edasi praegu nii nagu ennegi. “Mõlemal ettevõttel on oma lepingud,” sõnas ta. Tema sõnul pole töötajatesse puutuvaid otsuseid veel tehtud.

See oli ettepanek, millest ei keelduta

Ettevõtte ühe senise omaniku Rein Tõntsoni sõnul kaalusid nad investeerimisfondi osaluse väljaostmist viimase minutini. Otsuse kallutas teises suunas soomlaste pakutud hind.

Miks te otsustasite oma osaluse soomlastele müüa?  Hind oli väga hea.

See otsustas siis kõik? See ei otsusta kõike, siiamaani on kurb. Aga on olemas turuhinnad ja kui keegi pakub oluliselt üle turu­hinna, siis on olemas ettepanekud, millest ei keelduta.

Ütlesite, et on hea hind. Äripäeva hinnangul oli teie 60% osa väärtus umbes 18 miljonit eurot. Kas müüsite sellise hinnaga? Ma ei tohi seda kommenteerida.

Aga saite rohkem või vähem?  Ma ei tahaks üldse hinda kommenteerida. Ma olen kunagi Äripäevas oma arvamuse öelnud: Äripäev ei ole varem eksinud.Eelmise aasta lõpus ütlesite, et olete valmis investeerimisfondiga ostukõnelusi pidama. Kas ka aasta hiljem kaalusite seda võimalust?  Kaalusime seda viimase minutini ja meil on siiamaani ka panga pakkumine. Meil oleks olnud võimalik seda teha. Aga teatud rolli mängib ka turu käitumine. Turg ei ole taastunud niimoodi, nagu me oleksime tahtnud ja lootsime. Me keegi ei tea, millised poliitilised mõjutused võivad tulla seoses Ukrainaga. Kõike kalkuleerides otsustasime äripartner Grigori Oništšenkoga, et valime teise tee.

Saan ma õigesti aru, et initsiatiiv osta ka teie osalus tuli soomlaste poolt?  Jah, soomlased on tahtnud tulla siia turule monopolina alates 2004. aastast. Nende unistus nüüd täitus.

Kuidas hindate, kuidas puksiiriteenuse turg hakkab nüüd toimima?  Ma ei oska öelda, arvatavasti lähevad hinnad lakke.

Kas konkurentsiamet peab midagi ette võtma? Konkurentsiamet vastas, et nendega ei ole vaja kooskõlastada, sest möödunud aastal oli soomlaste käive Eestis alla 2 miljoni euro.

Teie olete selles ettevõttes olnud 1998. aastast. Kuidas hindate seda aega?  See ettevõte oli üks kasvav ettevõte. Me vahetasime kogu laevastiku välja. Juurde ehitati 11 uut laeva.

Kas oli raske loobuda? Siiamaani on raske, väga kurb.

Millised on Teie plaanid nüüd? Mida plaanite rahaga teha? Pärast mitmeid kuid magasin ma täna öösel esimest korda normaalselt. Kavatsen ennast välja puhata. Mulle on tulnud hulk ettepanekuid, aga ma võtan aja maha ja vaatan, mida tegema hakkan. Midagi hakkan kindlasti tegema.Me ilmselt vaatame ida poole, kas Venemaa või Ukraina. Me oleme ära rikutud, head suhted Venemaaga on meid harjutanud teistsuguste numbritega, kui nendega, mida Eesti turul on võimalik saada.

Kas sektor, kus hakkate tulevikus tegutsema, on seotud puksiiriteenusega?  Me ei tohi tegeleda puksiiriteenusega selles regioonis, aga meil on pakkumisi mujalt regioonidest. Võib-olla leidub ka lähemal tegevust.

Need ettepanekud, mis teil laua peale on tulnud, on pigem selliseid, kuhu oma raha investeerida või keegi tahaks teid ka tööle värvata?  Need on koostööettepanekud, et me ajame äri koos edasi. Kui lihtsalt investeerida, siis jääb palju aega üle, seega usun, et millegagi me tegeleme ja teeme midagi ka ise oma kätega.

Olite PKLi omanikeringis ettevõtte PKL Holding kaudu. Kas see jääb alles? Meil on kohustus lepingu järgi ettevõte ümber nimetada.

 

Kes on kes

60 protsenti puksiirifirmast PKL kuulus kahele mehele.Rein Tõntson oli sel sügisel ilmunud Äripäeva rikaste edetabelis 296. kohal. Toimetus hindas tema vara väärtuseks 8,9 miljonit eurot.Grigori Oništšenko asus 320. kohal ja tema vara väärtuseks hindas Äripäev 8,2 miljonit eurot.

 

Taust

Alfons Håkansi haare ulatub ka Venemaa ja Lätini

Amber Trust tuli PKLi omanikeringi 2005. aastal, fondile kuulus 40% puksiirifirmast. 60% suurune osalus oli ­firmal PKL Holding, mille omanikud on Rein Tõntson ja Grigori ­Oništšenko.OÜ Alfons HÅkans asutati 2003, osutab peamiselt pukseerimisteenuseid Eesti sadamates. Ettevõtte turuosa oli eelmisel aastal Eesti sadamates 25–30%. Enamik müügikäibest teeniti eelmisel aastal teenuste osutamisest Muuga sadamas. Pukseerimisteenuseid osutati ka Sillamäe sadamas, Tallinna Vanasadamas, Paljassaare sadamas ja Paldiski sadamas.PKL AS – põhitegevuseks on sadama- ja merepukseerimise teenuste osutamine peamiselt Eesti sadamates ja kontserni kuuluvad ettevõtted osutavad teenuseid ka Läti ja Soome sadamates.Ettevõttele kuuluvad: Soome tütarfirma PKL Tugs OY, Venemaa tütarfirma PKL St. Peterburg, Läti sidusettevõte PKL Flote AS.

Allikas: majandusaasta aruanded

 

Kommentaar

Jälgime, mis toimub nüüd puksiiriteenusega

Ain Kaljurand, Tallinna Sadama juht Kuulsime sellest uudisest alles neljapäeval. Ma ei saa väita, et Eestis rohkem puksiirfirmasid ei tegutse, sest mitmel sadamal on olemas ka oma puksiirid.See on selline teenus, mida saab tulla pakkuma ükskõik, mis firma, ükskõik, mis riigist, kui on olemas piisavalt turgu.Jälgime hoolega, mis hakkab sellel turul toimuma, et ette­võte ei hakkaks kogu ahela hindu üles tõstma. PKLi müük ei tulnud meile üllatusena. Ikka müüakse ja ostetakse kogu aeg. Aga ma ei ole läbirääkimisprotsessidega kursis.Puksiiriteenuse kasutamine on tingitud kaubast. Mida rohkem kaupa, seda rohkem käib laevu, mis vajavad seda teenust. See on seotud laevade külastusarvuga. Tallinna Sadamas on külastusarv suhteliselt stabiilne. Tallinna Sadamale kuuluvasse Muuga sadamas, kuhu saabuvad suuremad kaubalaevad, vajatakse puksiiriteenust rohkem kui mõnes väiksemas sadamas.

Koondumisloa taotlemine sõltub puksiiridest

Märt Ots, konkurentsiameti juhtSoome puksiirifirma Alfons Håkans koondumise loa küsimine sõltub sellest, kas ette­võttel olid Eestis puksiirid ja majandustegevus.Turupiiritluse järgi on puksiiriteenus kohalik teenus, puksiir ei sõida üle Soome lahe. Kui ettevõttel on olemas Eestis oma puksiiriteenus, siis loomulikult ta peab esitama konkurentsiametile loa koondumise kontrolliks ja saama selleks loa.Kui asi läheb koondumiskontrolli alla, siis peab konkurentsiametile vastava loa esitama, aga kohustust sellest avalikkust teavitada pole. Konkurentsiametile peab koondumisluba olema esitatud enne, kui toimub ettevõtte aktsiate üleminek.

Jaga lugu:
Hetkel kuum