• OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 5000,00%6 362,9
  • DOW 300,00%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,16%9 151,79
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 5000,00%6 362,9
  • DOW 300,00%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,16%9 151,79
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • 14.03.14, 12:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raid: väiksem raiemaht kahjulik

Lubatud metsaraie maht on jätkusuutlik, ütles Estonian Cell tehase juht Lauri Raid. Mahu vähendamine tooks kaasa metsaressursi raiskamise.
Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.
Puidutööstusettevõtte Estonian Cell tehasejuht Lauri Raid Selli ja Salmiga ei nõustu. „Arengukava ei ole tulnud taevast, vaid on tehtud metsaekspertide poolt kalkuleeritud ja ülemõõdetud raporti alusel,“ märkis Raid. Tema sõnul on aastane metsa pealekasv 13-15 miljonit tihumeetrit, mistõttu ei kiirene metsanduse arengukava lubatud raiemahu täitmisel ressursside vähenemine. „Ma ei kujuta ette, kust on võetud väidetav info, et see pole optimaalne raiemaht,“ ütles Raid.
Raid lisas, et viimase kolme-nelja aasta jooksul ongi reaalne raiemaht olnud 8-9 miljonit tihumeetrit, mis on vähem, kui lubatud. „Erinevate piirangute, näiteks looduskaitseliste tõttu pole täit lubatud mahtu ära kasutatud,“ ütles ta. Tema sõnul tuleb arengukava kokku pannes arvestada ka metsa pidevat mädanemist, mis ressursse vähendab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui aastast raiemahtu vähendataks, kannataks Raidi ütlust mööda selle all Eesti majandus, sest metsatööstus on Eestis vedavaks ekspordisektoriks.  Samuti kannataks selle all Eesti loodusmetsa ressurss, sest vähema raie korral suruks end peale metsamädanemine. „Meil on kaks võimalust: kas tahame tervet metsa, nagu on Soome-Rootsi majandatud metsad, ja jätkata Baltikumis sama suunisega, või tahame lasta ressursil lihtsalt ära mädaneda,“ märkis Raid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele