Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raiemahu kasv ohustab metsa kogutagavara

    Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.

    Metsanduse arengukava puhul on arvutuste aluseks Eesti reaalne metsaressurss. Samas pole neis arvutustes arvesse võetud metsade kogutagavara dünaamikat – millise raiemahu puhul see säiliks ja millise puhul hakkaks vähenema. Väites, et viimaste aastate raiemaht on väiksem, kui metsade juurdekasv, jäetakse arvestamata mitu olulist nüanssi. Näiteks ei näita riiklik statistika, et viimase kümnendi jooksul oleks meie metsade tagavara suurenenud.
    13. märtsi Äripäevas ilmunud arvamuslugu „Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda“ tõi kaasa omamoodi enampakkumise, kui palju ikkagi tohib Eestis metsi raiuda. Metsatööstuse ja metsaseltsi seisukohtadest jäi kõlama, et raiuda võib praegusest märksa enam, RMK juhi Aigar Kallase arvates koguni kaks korda rohkem. Jätkusuutliku metsanduse vaatenurgast ei saa aga raiemahu suurenemisega kuidagi päri olla.
    Lühiajaline kasu või jätkusuutlikkus? Vaadates vaid lähiaja perspektiivi, võib tõesti näida, et vähemintensiivse majandamisega jätame osa ressursist metsa mädanema. Kuid jätkusuutlik majandamine peab majandusliku ja sotsiaalse aspekti kõrval võrdselt tähtsaks ka keskkonnakaitset. Arvestab nii oleviku kui tulevikuga.
    Arengukavas planeeritud 12-15 miljoni tihumeetrise raiemahu korral suureneks keskkonnamõju sedavõrd, et metsade majandamine ei oleks enam jätkusuutlik. See tooks kaasa suure süsiniku emissiooni metsa kogutagavara kahanemise arvelt ja elurikkuse vähenemise.
    Oht metsaelustikule. Paljudele metsasektori organisatsioonide ja paraku ka keskkonnaministeeriumi puhul on tavaks vaadata metsamaastikku bipolaarsena – kaitsealused metsad, mis täidavad elustiku säilimise ülesannet, ja majandusmetsad, mille eesmärgiks on puupõldudena toota maksimaalset tulu. Metsaelustik on aga mõlemas.
    Kui väljaspool kaitsealasid majandada metsi intensiivselt ja looduväärtusi arvestamata, jäävad paljud liigid kaitsealadele isolatsiooni. Elupaikade killustatus takistab levimist ja edukust järglaste kasvatamisel. Kurvaks näiteks on lendorav, kelle elupaigad on küll kaitse all, ent ümbritseva metsa intensiivse majandamise tõttu on nende arvukus üha vähenenud. Raiemahu tõus suurendaks raiesurvet vanadele metsadele veelgi ning sama saatus tabaks üha rohkemaid liike.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Krimelte tegi mullu rekordkäibe, tänavust aastat varjutavad aga tumedad pilved
Ehitusmaterjalide tootja ja turustaja Krimelte ehk Wolf Groupi käive jõudis mullu 138 miljoni euroni, aasta varem oli see 111 miljonit eurot. "Suutsime paindliku ja kiire reageerimisega keerulises ärikeskkonnas omi seatud sihte ületada," ütles grupi juhatuse liige Peeter Tohver.
Ehitusmaterjalide tootja ja turustaja Krimelte ehk Wolf Groupi käive jõudis mullu 138 miljoni euroni, aasta varem oli see 111 miljonit eurot. "Suutsime paindliku ja kiire reageerimisega keerulises ärikeskkonnas omi seatud sihte ületada," ütles grupi juhatuse liige Peeter Tohver.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.