Metsa pärast muret pole

Metsanduse arengukava arvestab nii looduse hoidmist kui ka metsanduse arendamise vajadust, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Metsa ei raiuta pealekasvust rohkem ja  tagavarade pärast muret tunda pole vaja.

Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on metsanduse arengukava läbimõeldud ja ressursside vähenemist kartma ei peaks. "Metsanduse arengukava on parlamendis üks kõige suurema konsensusega heaks kiidetud tulevikku suunavaid dokumente. See võtab arvesse nii looduse hoidmise kui metsanduse arendamise vajadust ja on leidnud päris hea tasakaalu selleks, et Eestis saaks ligi 35 000-le inimesele tööd andev sektor areneda ilma, et loodusele kurja tehtaks," märkis Pentus-Rosimannus. Ta lisas, et arengukavaga planeeritud raiemahud lähtuvad metsade vanuselisest ja liigilisest kooseisust, aga ka metsateadlaste soovitustest.

"Me oleme üheselt paika pannud - metsa ei või raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Seda reeglit ei tohi rikkuda ja seda me järgime," ütles Pentus-Rosimannus. Tema sõnul on metsade hoidmiseks võetud umbes kolmandiku Eesti metsast ühel või teisel moel kaitse alla, suur osa metsast on range kaitse all. "See tähendab, et nendes metsades ei ole majandamine lubatud," selgitas ta. Kui võrrelda naaberriikidega, siis Pentus-Rosimannuse sõnul sedavõrd suurt kaitstava metsa pindala pole neil kellelgi. Näiteks on Lätis 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.