Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda

    Metsanduse arengukavas kehtestatud 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole mitme eksperdi ja uuringu andmeil jätku­suutlik, kirjutavad metsaekspert Indrek Sell ja kliimaekspert Jüri-Ott Salm.

    Keskkonnaagentuuri andmeil oli 1993–2011 raiemaht 4–12 miljonit tihumeetrit aastas. 2012 . aasta raiemahuks on hinnatud üle 10 miljoni tihumeetri.
    Juurdekasvu mahus raiumine ei ole jätkusuutlik. Kui soovime metsaressurssi pika aja jooksul kasutada, siis ei tohi raiuda rohkem, kui juurde kasvab. Metsa juurde kasvamise kiirus pole aga alati ühesugune – see oleneb paljudest teguritest (puuliik, metsa vanus ja kasvutingimused). Osa puuliike on kiirema kasvuga nooremas eas, teised aga hoopis keskeas või hiljemgi. Kuna enamik meie metsadest on küllaltki ­eakad, pole nende juurdekasv kuigi suur.
    Samuti ei ole võimalik kogu juurdekasvu raietega realiseerida – osa puidust langeb välja looduslike protsesside raames, sh jääb metsa lamavate tüvedena kõdunema ning osa metsa suhtes kehtivad looduskaitselised piirangud. Seega ei saa jätkusuutlikkuse tagamiseks lähtuda vaid aasta jooksul raiutava puidu ja arvestuslikult kogu Eesti metsades juurde kasvava puidu suhtest. Oluline on arvestada ka metsa taga­vara muutu.
    Metsa tagavara ei saa kuidagi kasvatada metsatöösturite väitega, et vanemad metsad raiutakse ja asemele tulevad noored kiirekasvulised puud.2013. aastal valminud keskkonnaministeeriumi tellitud uuring näitab, et kliimapoliitika seisukohalt oleks jätkusuutlik raiemaht maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas.Metsanduse arengukavas seatud 12 miljoni tihumeetrise aastase raiemahu korral hakkab metsade puidutagavara kiiresti vähenema. Kümne aasta jooksul on vähenemine 10%, hiljem aga praegusega võrreldes lausa 20%.
    Metsad ei ole enam süsihappegaasi sidujad. See tähendab, et metsades seotud süsinik vabastatakse ning läbi erineva puidukasutuse jõuab see süsinikdioksiidina taas atmosfääri.Raiudes metsa enam kui 8,4 miljonit tihumeetrit aastas, hakkab kiiresti kahanema puidutagavara ning vähenema metsades seotud süsiniku kogus. Metsamaad muutuvad kliimagaaside sidujatest hoopis õhku paiskajateks.Eesti metsade aastane raiemaht ei tohiks olla suurem kui 8,5–9 miljonit tihumeetrit. Niisiis pole metsanduse arengukava aluseks võetud prognoosid pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikud.
    Kui jätkame raiemahtude suurendamist, toimub see tagavara vähenemise arvel.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meemikauplejad võtsid sihikule järgmise pankrotistunud aktsia
Huulepulgaindeks ütleb, et ka rasketel aegadel värvivad inimesed huuli – ja sellegipoolest läks huulepulgatootja Revlon pankrotti. Nüüd üritavad meemikauplejad Revloni pankrotiga rikkaks saada.
Huulepulgaindeks ütleb, et ka rasketel aegadel värvivad inimesed huuli – ja sellegipoolest läks huulepulgatootja Revlon pankrotti. Nüüd üritavad meemikauplejad Revloni pankrotiga rikkaks saada.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.