RM: tööregister lihtsustab tööandja elu

„Kui praegu on tööandjal töötaja haigekassas registreerimiseks aega seitse päeva, siis alates 1. juulist tuleb andmed tööd tegeva inimese kohta esitada MTA loodavasse registrisse enne inimese faktilist tööle asumist,“ selgitas Oro. „Registreerimine hakkab toimuma ainult e-maksuametis, haigekassasse enam töötaja andmeid esitama ei pea.“

Registri üks oluline eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine.

Tööandjate halduskoormuse leevendamiseks luuakse lihtsustatud töötamise registreerimise võimalus: kui ei ole võimalik kõiki töötajat puudutavaid andmeid kohe e-maksuameti kaudu registrisse kanda, saab tööandja isiku töötamise alguse registreerida ka telefoni teel või lühisõnumiga.

Töötaja peavad registreerima kõik tööd pakkuvad juriidilised ja füüsilised isikud. Registreerida tuleb töötamine, millest tekib Eestis maksukohustus ja seda olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus ja FIE juures.

Lemmi Oro sõnul on kavandatava registri teine oluline eesmärk tööandjatele "ühtse akna" loomine riigiga suhtlemiseks. „Register võimaldab vähendada tööandjate halduskoormust, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta registrist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigel ajal ja õigete asutusteni jõuaksid,“ rääkis Oro.

Tööregistris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel.

Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

„Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,“ rääkis maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuht Kristi Laul.

Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.

Seadus hakkab kehtima 1. juulist.

Autor: 1321-aripaev