Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sokk: lisaks palgale peab töötajal olema väljakutseid

    Fujitsu Estonia tarkvara osakonna juht Marek Sokk rääkis tänasel Äripäeva palgafoorumil, et palgasurve ei ole firmale oht, ent lisaks palgale tuleb tööandjal jälgida, et töötajal oleks piisavalt väljakutseid ning arenguvõimalusi.

    Sokk rääkis, et IKT sektoris on palgasurvet tunda juba viimased kakskümmend aastat ja selle põhjus on ressursi vähesus. Samas ei ole see tema hinnangul probleem, kuid see võib probleemiks muutuda, kui ettevõte ei maksa suuremat palka. „Mingis mõttes me peame sellega leppima, sellega kaasa minema ja kohanema,“ ütles ta.
    Palgasurve on tema hinnangul kõigile ettevõtetele ühesugune - kõik on sunnitud tõstma palka ja tunnihinda, mille eest teenust osta. See võib aga kahandada konkurentsieelist välisturu jaoks. „Peamiselt eksporditakse IKT teenuseid Skandinaavia maadesse, aga seal tuleb mingi aja möödudes kriitiline piir ette. Kui teenuse hind moodustab 66-65% kohalikust turuhinnast, hakkavad skandinaavlased mõtlema, kas nad ikka tahavad teenust mujalt osta,“ ütles ta.
    Häid spetsialiste otsib Fujitsu otse koolipingist. Soku sõnul on spetsialisti kasvatamine küll pikk protsess, kuid samas tagab see ka töötaja lojaalsuse. „Ta kasvab koos ettevõttega ja saab selle osaks,“ ütles Sokk.
    Noored eelistavad tema hinnangul töötada ettevõttes, mis on kiiresti arenev, kus on väljakutseid, saab end rakendada maksimaalselt ja areneda. Vanematele, juba pereinimestele seevastu on stabiilsus olulisem. Soku hinnangul meeldivad vanematele töötajatele suurettevõtted, mis on pikalt turul olnud ning mis üldiselt ei maksa mitte turu kõrgeimat vaid keskmist palka.
    Sokk märkis ka, et hea on aegajalt inimestele meelde tuletada, et vahepeal standardiks saanud boonused on lisahüve.
    Töötaja tunneb oma väärtust läbi palga, rõhutas Sokk. Palgaläbirääkimisel ja ülevaatamisel tuleks tema sõnul pöörata ka töötaja enda tähelepanu sellele, milline on tema kompetents ja panus ning kuidas ta saaks oma kompetentsi ja panust tõsta.
    Noorte puhul võiks Soku hinnangul läbirääkimisi teha lausa kaks korda aastas. „Kuna nende puhul on areng väga kiire. On oluline selle aja sees jälgida, et töötajal oleks piisavalt väljakutset ja et tema panus oleks piisavalt tasustatud. Lisaks palgale on väga oluline jälgida, et töötajal oleks piisavalt väljakutseid, et areng jätkuks,“ ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Maksudebati vanker veereb tiigi poole. Püüame kinni!
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Harju Elektri aktsia rallis täna börsil ootamatult Aktsia kerkis lõunaks 11%
Tallinna börsi põhinimekirjas olev Harju Elektri aktsia kerkis täna lõunaks üle 6 euro, mis tähendab ligi 11% suurust rallit.
Tallinna börsi põhinimekirjas olev Harju Elektri aktsia kerkis täna lõunaks üle 6 euro, mis tähendab ligi 11% suurust rallit.
Reaalajas börsiinfo
RMK nõukogu esimees: metsadebatt ei saa Marrani ajal otsa
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Töötus on Eestis 5,8 protsenti
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.