Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uustulnuk õpetab rikkaks saama

    Tänavu uue tulijana Äripäeva koostatud investorite TOPi jõudnud Jaak Roosaare kogub oma portfelli vaid dividende maksvate ettevõtete aktsiaid.

    Kuigi mitmed nimekad investorid on viimastel aastatel Tallinna börsilt lahkunud, siis Roosaare seda teha ei kavatse. Tallinna börsi eelistab ta seetõttu, et see olevat kõige kodusem, lähedasem, odavam ja läbipaistvam. Lisaks meeldib talle, et Tallinnas on aktsionäride nimekiri avalik ja erinevalt USA börsist annab Baltikumi turu väiksus investorile eeliseid.
    "Ma ei ole väga ahne ja olen rahul kui tootlus on 10-12% aastas," räägib Roosaare.  Tallinna Vee või Olympicu aktsiat saab investori sõnul võrrelda hoiusega. "Hakkasin nüüd õnneks õigel ajal ostma ka, nii et juba puhas dividenditootlus on 10%. Kui veidi juurde kasvab, siis seda parem," tunnistab ta. Roosaare arvates on üldine veidi negatiivne foon isegi hea, sest investorid tahavadki turule tulla just siis kui teised lähevad ära. Ka väike valik on mõneti kasulik, sest siis ei pea palju tööd tegema, tunnistab investor.
    Investeerimispisik varajasest noorusest
    Viieteist aastase investeerimiskogemusega Roosaare on tänaseks oma investeeringud jaganud kolmeks. Ühe osa rahast paigutab ta dividendiaktsiatesse, teise laenuandmisse ja kolmanda kinnisvarainvesteeringutesse. Hiljuti asus ta ka täiskasvanutele ja kooliõpilastele õpetusi jagama, kuidas finantsilist vabadust saavutada. Ta on kirjutanud ka raamatu "Rikkaks saamise õpik".
    Esimese reaalse tehingu börsil tegi väikeinvestor 1999. aastal, mil börsile tuli Eesti Telekom. Enne seda oli teismeline Roosaare ettevõtja, kes müüs Elvas väikeses putkas Snickersit. Sealt teenitud ja isalt juurde laenatud raha eest ostiski ta 217 Eesti Telekomi aktsiat. "Esimene tehing läks hästi ja siis mõtlesin, et miks üldse Snickersit müüa, kui saab panna 15 000 krooni aktsiatesse sisse ja võtta 20 000 välja," meenutab Roosaare. Esimene ost andis noorele mehele niipalju indu, et investeerimispisikut ei röövinud isegi hilisemad kaotused, mis tuli liiga ulja tegutsemise eest vastu võtta.
    EBSis veedetud tudengiaastate ajal sattus Roosaare USAsse raamatuid müüma. Seal nähtu andis tugeva tõuke edaspidiseks investorikarjääriks. "Nägin suve jooksul paari-kolme tuhandet inimest, kelle majanduslik olukord oli seinast-seina. Taipasin üsna pea, et need, kes kõige rohkem töötasid, olid kõige õnnetumad ja hoolimata 2-3 töökohast ka kõige vaesemad," meenutab Roosaare taipamist, et korrelatsioon töökohtade ja sissetuleku vahel puudus.
    Tööelu alguses soovis Roosaare töötada investeerimisettevõttes kas portfellihalduri või analüütikuna, aga mõistis enda sõnul üsna kiiresti, et tegelikult on palju parem oma portfelli hallata, sest siis on rohkem vaba aega. "Nüüd ma käingi koolides lastele rääkimas, miks hakata investoriks," naerab ta.  Liiati saab Roosaare sõnul igast eestlasest investor juba pensioniraha kogumise kaudu.
    Liigub aktsiatest eemale
    Kui alguses oli Roosaare vaid aktsiainvestor, siis viimastel aastatel on ta liikunud ka teistesse varaklassidesse. Täna üritab ta investeeringud hajutada kolme varaklassi vahel, et kolmandik varast oleks aktsiates ja dividendiaktsiates, teine kolmandik välja antud laenudes ja ülejäänu üürikinnisvaras.
    "Kui varem olin väga kasvule orienteeritud, siis nüüd olen järjest enam rahavoole orienteeritud. Plaaningi ehitada investeeringud üles niimoodi, et mul on eraisiku portfell dividendiaktsiatest ja ülejäänud varad on ettevõttel," räägib investor, kelle sõnul pole Eestis väga mõtet laenudesse või üürikinnisvarasse eraisikuna  investeerida.
    Kaks meeldejäävat õppetundi
    Viieteist aastase investeerimisajaloo jooksul on investor kogenud mitmeid õppetunde.  Viimase aktsiaturgude kriisi ajal vaatas ta 2008. aasta sügisel, et hinnad on nii palju kukkunud ja hakkas aktsiaid juurde ostma. "Õppetund oli aga see, et kui hind tundub juba jaburalt odav, siis tegelikult võib veel odavamaks minna," tõdeb ta täna.
    Roosaarel on eredalt meeles olukord, kus tal oli portfelli veidi üle miljoni krooni sisse pandud, millest aga umbes pool oli miinuses. Toona vaatas ta vanematel külas olles telekast saadet kasiinosõltlastest, kus üks noormees oli nädalvahetusega 30 000 krooni maha mänginud. "Mõtlesime, et õudne, on ikka rumalad inimesed," meenutab investor. Seejärel läks ta teise tuppa, võttis arvuti lahti ja avastas, et ta enda portfell on suures miinuses.
    "Siis sain selle tunde kätte, miks inimesed mõnikord põhjas müüvad. Kui see oleks juhtunud börsi päeval, siis olin suhteliselt lähedal sellele, et kõik müüki panna ja tunnistada, et olen ka tegelikult börsisõltlane," räägib ta. Õnneks oli aga reede õhtu ja äkiline tehing jäi tegemata. Kui turg uuesti tõusma hakkas, siis tõusis Roosaare portfelli väärtus aastaga umbes 300%. " Tegelikult tagantjärele vaatasin, et väga äge, et ostsin neid sealt põhjast. Oleks isegi võinud veel rohkem osta," arvab ta.
    Loobus USA turul kauplemisest
    Teine suur õppetund oli Roosaare jaoks USA börsil kauplemine, mil ta tegi paarsada tehingut ja oli aasta lõpus nibin-nabin nullis. Selle eest tuli maksta aga kõrget hinda närvikulu ning pere arvelt. Ta mõistis kiiresti, et tal puudub seal teistega võrreldes eelis ja et see rikub nii närvid kui ka pereelu.
    "Mul on silme ees mälupilt, et kiikusime lapsega pargis, ma vaatasin samal ajal telefonist aktsialiikumisi ja mu poeg küsis, et mis sa vaatad seal kogu aeg. Siis sain aru, et midagi on valesti," räägib Roosaare.  Nüüd ta enam USA turul lühiajalisi tehinguid ei tee, ainsad investeeringud on Apple'i ja Berkshire Hathaway aktsiad.
    Täna eelistabki Roosaare Tallinna börsil dividendiaktsiaid, sest maksutingimused on selleks kõige paremad. Lisaks on tal Läti börsilt mõne farmaatsiafirma aktsiad, Leedu börsilt on ta aga lahkunud. "Tulevikus teengi nii, et müün Läti aktsiad ka maha ja siis oman eraisikuna dividendiaktsiad ning firma kontol on Berkshire Hathaway. Panen lihtsalt kogu raha sinna ja usaldan Warreni (Buffetti-toim.) ja tema järeltulijate kätte," selgitab ta tulevikuplaane.
    Üldiselt investeerib ta ettevõtetesse, mille tulemusi on võimalik analüüsida. Kuna ta eelistab kogumist mitte müümist, siis sobivad talle kõige paremini dividende tasuvad ettevõtted. "Dividendide maksmine ei pruugi matemaatiliselt maksude mõttes olla kõige kasulikum investorile, kuid see näitab jätkusuutlikkust. Kui ettevõte suudab igal aastal dividende maksta, siis reeglina tuleb sealt parem tootlus kui neilt, kes ei maksa," sõnab investor.
    Dividendiaktsiad parim pensionisammas
    Ka börsil liigub Roosaare sõnul raha kogu aeg erinevate tasude kaudu investorilt ära, siis eelistab ta investeeringutest sisse-välja mitte rapsida.  Näiteks Tallinna Vee aktsiat ei plaanigi ta kunagi ära müüa. "Need aktsiad aitavad mul juba praegu töö mõttes pensionil olla. Iga-aastaselt saan sealt nii palju dividende, et see katab mul igapäevased kulutused ära.
    Dividendidest investeerin sinna ja teistesse dividendiaktsiatesse pool tagasi, nii et muutun niiöelda rikkamaks ka," märgib ta. Kui ajalugu ei kordu ja uut riigikorda ei tule, jätab Roosaare dividendiaktsiad päranduseks oma järeltulijatele. See on tema hinnangul kõige parem pensionisammas.
    Autor: Birjo Must, Harry Tuul
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
USA aktsiaturg lõpetas päeva väikeses miinuses
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.