Juhan Lang • 9. november 2015
Jaga lugu:

Kas investoril on haridusest tolku?

Marat Kasparovi hinnangul kohalik finantsharidus aktsiakauplejale mingisugust eelist ei anna.  Foto: Andres Haabu

Kus õppisid tuntud investeerimisgurud?

Warren Buffett on õppinud Whartoni ärikoolis Pennsylvanias ja lõpetanud Nebraska ülikooli ärikorralduse erialal. Magistrikraadi omandas ta USAs Columbia ülikoolist, õppides läinud sajandil väärtusinvesteerimise isaks tituleeritud Benjamin Grahami juures.

George Sorosel on filosoofia erialal nii bakalaureuse- kui ka doktorikraad Londoni majanduskoolist.

Mark Mobiusel on bakalaureuse- ja magistrikraadi Bostoni ülikoolist ja doktorikraad majanduses Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist. Samuti on Mobius õppinud USAs Wisconsini ja New Mexico ülikoolides ning Jaapanis Kyoto ülikoolis.

Carl Icahnil on bakalaureusekraad filosoofia erialal Princetoni ülikoolist. Kaks aastat õppis ta ka New Yorgi ülikooli meditsiinikoolis, kuid jättis õpingud pooleli.

Seppo Saario on lõpetanud Helsingi kõrgema kommertskooli ning magistrikraadi omandas USAst Columbia ülikoolist.

Mida kõrgem on investori haridus, seda ilusam kipub olema ka tema kontoseis, näitab Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuring. Äripäev küsis edukatelt Eesti investoritelt ja päevakauplejatelt, kuivõrd võlgnevad nemad oma edu alma mater’ile.

Eesti üks tuntumaid päevakauplejaid Marat Kasparov hariduse rolli üle ei tähtsusta. Nii jättis ta juba aastate eest majandusõpingud TTÜs katki. Haridusest märksa olulisemaks peab ta edu saavutamisel ränka tööd, sobivat iseloomu ja head meeskonda.

„Mida adekvaatsem inimene, seda edukam ta börsil on,“ rääkis ta. „Minu esimese klassi õpetaja ütles kunagi: „Marat, ära kunagi valeta iseendale!“ Mul on see nii hästi meeles. Endale ei tohi valetada! Sa ei tee botaanikust kauplejat – tal võib cum laude olla, aga lihtsalt iseloom ei sobi. Eesti finantsturgude haridus on sedavõrd pealiskaudne, et suurt eelist ega kasu ma seal ei näe. Mul küll puudub kõrgharidus, aga ilmselt olen kordades haritum ja teadlikum turgudest ja aktsiatest kui kõrgharitlased.“

Üleliia akadeemilise hariduse usku pole ka alates 2003. aastast börsikauplemisega tegelenud Mikk Talpsepp, kes praegu juhib Etalon Varahaldus ASi investeeringuid. „Edu tuleb rohkem ikkagi isiklikust huvist majanduse või investeerimise vastu, see on esmatähtis,“ rõhutas ta.

See aga ei tähenda 2006. aastal TTÜs ärinduse bakalaureusekraadi omandanud ja samal aastal sealsamas ärirahanduse magistriõpinguid jätkanud investori hinnangul, et ülikoolist üleüldse mitte mingisugust tolku poleks. „Teatud rumalusi aitab haridus vältida küll,“ tõdes Talpsepp, kel magistriõpingud veel lõpetamata.

Väldi šarlatane

Talpsepp selgitas, et börsimaastikel on üksjagu soolapuhujaid, nagu on meditsiinis imearste, tervendajad, ravitsejaid või sensitiive, kelle õpetusi ei maksaks 100protsendiliselt uskuda. Kui mõnele sellisele börsiteemalisele kiire raha teenimise koolitusele satub inimene, kel puudub akadeemiline rahandusalane haridus ja arusaam börside või majanduse reaalsest toimimisest, siis võib ta jääda uskuma väiteid, millel puudub igasugune seos majanduse ja börside toimimisega. Tagajärjeks võib olla raha kaotamine väga rumalalt õpetatud viisidel. 

Haridus võib ka näppu lõigata Jaak Roosaare, väikeinvestor

Kuigi investoritelt üldiselt CVd ja haridustaset ei küsita, peab investeerimiseks olema vähemalt mingil määral teadmisi ja kapitali, mis enamasti tuleb palgast säästes. Kindlasti on seos palgataseme ja hariduse vahel ning usun ka, et kõrgema haridustasemega inimesed suudavad raha säästa ja nii üldse börsile jõuda.

Ilmselt võiks ka eeldada, et kõrgema haridusega ja eriti majandust õppinud inimesed teevad börsil teadlikumaid valikuid ega investeeri niisama adrenaliini otsingul või naabrimehe eeskujul. Samas usun, et haridus võib ka näppu lõigata – doktorikraad majanduses võib anda liigse enesekindluse ja usu, et oled võimeline turge üle kavaldama, samas kui keskharidusega investor kasutab talupojatarkust ja investeerib näiteks pikaajaliselt dividendifirmadesse ega mõtle üle.

Usun, et parim õppetund on midagi nooruses ukselt uksele müüa. Ka Warren Buffett alustas nätsu müümisega, hiljem Coca-Cola ja siis juba ajalehed. Teine soovitus on teha võimalikult ruttu oma ettevõte, osta esimesed aktsiad ja tunda selle maailma vastu kirglikku, isegi veidi hullumeelset huvi – sinu lemmikmäng lapsena oleks pidanud olema müntide sorteerimine või autonumbrite kogumine.

Võimalikult vara tuleb aru saada, et raha ei kulutata, vaid sellest saab kapital, mida investeeritakse. Ülikooli tasuks ilmselt minna õppima majandust, kuid tuleb endale aru anda, et ilmselt loengutest rohkem õpid raamatukogus ja internetis.

„Seega kokkuvõttes on ikkagi väga hea, et lisaks sensitiividele ja ravitsejatele on siiski olemas tavameditsiin ja haridus, mis saadakse pärast aastatepikkused õpingud arstiteaduskonnas,“ märkis ta. „Samamoodi on võimalik Eestis saada asjalikke rahandusteadmisi, mis põhinevad teadmistel ja teaduslikel uuringutel, mitte näiteks 10minutilisel valuuta- või optsioonikauplemise koolitusel, millel on vähe seost reaalsete protsessidega väärtpaberiturgudel,“ ütles Talpsepp.

Kaaluda tasuks Harvardit

Et haridus investoritel mööda külgi maha ei jookse, leidis ka kuus aastat edukalt Tallinna börsil tegutsenud väikeinvestor Elmo Somelar. Tema sõnul tuleb investoritele kasuks eeskätt majandusalane haridus, mis loob arusaama ettevõtete ja turu toimimisest ning mõjufaktoritest.

Ilma baasteadmisteta majandusest ja ettevõtlusest on raske analüüsida ettevõtteid, hinnata makromajanduslikke mõjutegureid ja saada aru erinevatest trendidest. Nõnda soovitab tänavu rohkem kui 570 000 euro suuruse portfelliga Äripäeva investorite TOPis 28. kohale jõudnud Somelar õppida majandusteaduskonnas ja võimalikult heas ülikoolis. Hästi sobiks tema hinnangul Harvard, Stanford, London School of Economics ning neile, kes kodust lahkuda ei soovi, Tartu Ülikool.

„Minu investorikarjäärile on eelkõige kasuks tulnud kogemus ettevõtlusest, erialane kirjandus, täiendkoolitused ja reisimine,“ rääkis Somelar, kellel on ette näidata kõrgharidus EPMÜ liha- ja piimatehnoloogia erialal. Lisaks on ta täitnud Tartu Ülikoolis aineprogrammi strateegilise juhtimise erialal, kuid magistritöö on seni veel kaitsmata.

Noortele, kes sooviksid tulevikus olla maailma üheks edukamaks investoriks peetava Warren Buffetti rollis, soovitab Somelar võtta eeskuju pigem Steve Jobsist või Elon Muskist. „Usun, et see on huvitavam ja kasulikum,“ ütles ta. „Noortele üldisemalt soovitaksingi õppida insenertehnilisi erialasid, et tulevikus luua ise väärtust, mitte olla ainult hüvede tarbija.“

Elmo Somelar soovitab õppida majandust ja teha seda võimalikult heas ülikoolis.  Foto: Eiko Kink

Kool õpetab mõtlema

Sarnaselt Somelaril, leidis ka advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene väikeinvestorist partner Toomas Taube, et kooliharidus tuleb investeerimisel kindlasti kasuks. „Hariduse olulisus ei tarvitse seisneda koolides omandatud konkreetsetes teadmistes, vaid pigem haridusteel arendatud mõtlemis- ja õppimisvõimes, analüüsioskuses, sihikindluses ja enesedistsipliinis,“ rääkis ta. „Kui õpitav eriala pakub ka sisulisi teadmisi majanduse ja investeerimise alal, on see kindlasti täiendav pluss.“

Kuidas saada Warren Buffettiks? Elmo Somelar, väikeinvestor

Omanda erialane haridus (majandusteaduskond, finants, investeeringud vms).

Täienda ennast eri ülikoolides ja riikides.

Tööta erialasel tööl ja omanda kogemusi.

Loo võrgustik ja kontaktid.

Püüa tõusta oma karjääri tippu (parimad ettevõtted, parim meeskond).

Asuta oma ettevõte.

Tänavuses investorite TOPis pea 600 000 euroga 27. koha hõivanud Taube hinnangul peaks investor majandust ja rahandust väga hästi tundma, ent eduka investeerimise ja rikkaks saamise kunsti eraldi ainena koolis ei õpetata. Edukas investeerimine sünnib Tartu Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud ja seejärel Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õigusteadust õppinud investori sõnul sobivate isikuomaduste, teadmiste, kogemuste ja õnne koosmõjus. Koostisosade proportsioonid võivad iga investori puhul erineda.

„Öeldakse, et juristid ei ole head ärimehed, kuna nad oskavad näha palju võimalikke riske ja ohte, mida mittejuristid karta ei oska,“ märkis ta. „Seega võivad juristid ka investeerimisotsustes olla liiga ettevaatlikud ja kahtlevad. Olen seda endagi puhul kogenud.“

Ehkki nii Taube kui ka Somelar leidsid, et heast matemaatika tundmisest on finantsmaailmas kindlasti kasu, siis rehkendusoskusest üksi jääb väheks. „Matemaatika baasteadmised kuluvad kõigile ära ja tavainvestorile peaks nendest ka piisama,“ tõdes Taube.

Excel peab huvitama

Väikeinvestor Jaak Roosaare leidis samuti, et investeerimiseks pole vaja rohkemat kui liita, lahutada, korrutada, jagada ja arvutada protsenti. Kindlasti peab olema oskus arvutada peast kiiresti ja mõelda tõenäosustes ning loogiliselt. „Ma ei tea väga paljusid edukaid investoreid, keda Excel ja numbrid ei huvitaks ja kui see huvitab, siis on ka matemaatikaga OK,“ kinnitas ta.

Roosaare on lõpetanud täisstipendiumiga cum laude EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise eriala. Kõige rohkem kasu sai ta enda hinnangul aga hoopis EBSi raamatukogust, kus luges läbi kõik vähegi investeerimisega seotud raamatud. „Lisaks oli meil õppekavas Tallinna ja Helsinki ettevõtete ja tehaste külastamised, mis olid väga inspireerivad.“

Jaak Roosaare on lõpetanud Tartu Descartesi Lütseumi, teenides matemaatika riigieksamis 98 punkti ja kirjandis 100 punkti.  Foto: Andres Haabu

Investorid TTÜ teadlaste luubi all

2014. aastal võitsid doktoritöö kategoorias Eesti Panga teaduspreemia investeerimiskäitumise teemalise uurimusega TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp ning kaks tema juhendatavat finantsökonoomika doktoranti: Tallinna linnakantselei linnakassa osakonna juhtivspetsialist Kristjan Liivamägi ning Swedbankis finantsturgude osakonnas töötav Tarvo Vaarmets. Uurimuses „The Brilliant Mind of Investors“ analüüsiti, kuidas mõjutab investeerimiskäitumist hariduslik taust.

Uurijate käsutuses on kombineeritud Tallinna börsi kõigi investorite tehingud aastatel 2004-2012, nende investorite haridusandmed ning sugu ja vanus. Ehkki koguda õnnestus kõigi 33 000 Tallinna börsiinvestori andmed, ei olnud kõigi kohta haridusandmeid, mistõttu langes valim umbes 10 500 peale.

Analüüsi tulemustena võib väita, et suurema intellektuaalse võimekusega investorid saavutavad aktsiaturgudel ka kõrgema riskiga korrigeeritud tootlust. Analüüs näitas, et kõrgemad riigieksami tulemused matemaatikas omavad küll positiivset mõju investori tootlusele, kuid selleks, et olla kõige edukamate investorite hulgas, peaks olema head tulemused ka teistel riigieksamitel.

Samuti leiti, et magistri- ja doktorikraadiga investorid on börsil edukamad kui madalama kraadiga investorid, kõrvaldades muude tegurite mõju. Samas on bakalaureusekraadiga investorid omakorda edukamad neist investoritest, kellel kraad puudub. Sellest hoolimata leiti, et ainuüksi akadeemilise hariduse olemasolu palju ei aita – kõrgeima tootluse saavutamiseks on vajalik ka majandusalane või infotehnoloogia kraad.

Kokkuvõttes järeldati, et kõrgem haridustase aitab investoritel teha ratsionaalsemaid investeerimisotsuseid. Kuigi teadlaste fookus oli haridusel, leiti ühtlasi, et ka portfelli suurusel, investeerimiskogemusel, hajutamisel ning demograafilistel näitajatel on oluline mõju portfelli tootlusele. Seega haridus on üks, aga mitte ainuke komponent edukaks olemisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum