Ministeerium hoiatab: SKPd ei saa võrrelda

Teise kvartali majanduskasv on eelmiste kvartalitega võrreldes paremini kooskõlas palgatulu jätkuvalt kiire lisandumisega. Maksuameti andmetel palgasaajate lisandumine teises kvartalis jätkus, kuid keskmise palga kasvutempo on esimese kvartaliga võrreldes veidi aeglustunud. Keskmine tarbimiskorv oli teises kvartalis sama kallis kui aasta tagasi, mistõttu nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud paranes oluliselt. Tarbijate kindlustunnet ei ole geopoliitilised pinged esialgu kõigutanud ja eratarbimine kasvas ilmselt kiires tempos.

Eesti peamiste eksporditurgude arengud on jätkuvalt tagasihoidlikud. Kaupade ekspordi vähenemine teises kvartalis oli seotud peamiselt Venemaa ja Rootsiga. Venemaa puhul on tegu ostujõu vähenemise ning halvenenud majanduskeskkonnaga, Rootsi puhul aga elektroonikasektori nõrkusega. Teenuste eksport püsis teises kvartalis tugevana, kompenseerides osaliselt kaupade ekspordi vähenemist.

Tootmise poole pealt panustas majanduskasvu oluliselt töötlev tööstus, mida toetas kõrge lisandväärtusega kütteõlide tootmine. Hästi läks ka puidu- ja toiduainete tootmises ning veel mitmes kõrgemat lisandväärtust andavas harus. Kasvu toetasid veel valdavalt siseturule suunatud jaekaubandus ning info- ja sidesektor. Positiivne mõju oli ka välis- ja siseturismiga seotud valdkondadel.

Eesti majanduse edasist arengut peaks kaudselt toetama globaalse majanduskliima paranemine teises kvartalis ning euroala püsimine taastumise trajektooril. Ida suunal on aga riskid viimase poole aasta jooksul pidevalt suurenenud ning võimalikud mõjud Eesti majandusele hakkavad võtma konkreetsemaid jooni. Rahandusministeerium arvestab nendega suve lõpul valmivas prognoosis. 

Autor: 1321-aripaev