Üks kõhn aasta tuleb Soomel veel

Kuna oleme Soomes otsustanud, et tahame säilitada heaoluühiskonna, peame hoolitsema selle rahastamise eest ja defitsiiti väga tõsiselt võtma.

Soome leevendust ei küsi? Ökonomistina ma kahtlesin euroga liitumises. Kartsin asümmeetriliste šokkide ja paindlikkuse puudumise pärast. Aga nüüd mõtlen, et oleme liikmed ja meil tuleb selles keskkonnas hakkama saada. Euro on Soomes populaarne nii majapidamiste kui ka ettevõtjate seas. Ja näen majanduses juba positiivseid märke. Siin ülikoolis (Aalto ülikool – toim) näen suurt start-up’ide buumi, mis on ebatavaline, sest siin riigis on ettevõtlikkusest puudus olnud. On tekkinud rohkem väikesi kiire kasvuga firmasid, rohkem investeeritakse teadus- ja arendustöösse. Metsatööstuses on teada vähemalt üks suurem investeering, äsja sai laevaehitus pika perspektiiviga investori Saksamaalt. Riik majanduspoliitikaga palju ära teha ei saa, aga saame tagada, et koolisüsteem on kõrgel tasemel ja kvaliteetne, panna raha ülikoolidesse ja teadus-arendustöösse, kärpida ettevõtte tulumaksu. Kõike seda me teeme. Ja siis saame loota, et ettevõtted suudavad leida uusi võimalusi.

Soome liitus euroga osaliselt ka (julgeoleku – toim) poliitilistel põhjustel, nii on ehk suurem valmisolek vajalikeks reformideks.

Mida arvate Soome maksupoliitikast? Hea, et alandasime ettevõtte tulumaksu 20%-le. Eesti maksusüsteemiga me konkureerida ei suuda ja veidi olen selle suhtes ka skeptiline. Kui maksustada ettevõtte tulu vaid väljamaksmisel, tekib “sisselukustamise” efekt, tendents, et raha jääb samasse firmasse. Parem see välja jagada, et rahastada ehk hoopis mõnd muud tegevusala või uut ettevõtet.

Palgasaajad on raskelt ja progresseeruvalt maksustatud. See on probleem, kuid meil on maksutulu vaja. Tahame muutusi, tuleb kärpida kulusid.

Kaudsed maksud on head. Kinnisvaramaksud võiks kõrgemad olla, kuid on poliitiliselt ebapopulaarne. Toiduainete käibemaksu kärbe oli halb otsus, see aitab pigem suurema tulu saajaid.

Eestis arutletakse madalapalgaliste tulumaksuvabastuse üle. Siis poleks Eestis enam ühetaoline maksumäär, see on progresseeruva süsteemi element. Väikese tulu saaja koormust saab leevendada maksusoodustustega.

Kas Eesti on Soome ettevõtetele jätkuvalt atraktiivne? Jah. Hea maine, hea tööeetika, tugevad institutsioonid, atraktiivne maksusüsteem, madalamad palgad, haritud inimesed, väiksem vahemaa Euroopa suurematele turgudele. Soome start-up’id võiksid Silicon Valley asemel rohkem Stockholmi ja Tallinna suunas vaadata.