VIDEO: Windoor otsib turge Põhja-Ameerikas

 

Windoori plaane 2015. aastaks teha on ühtpidi lihtne, teistpidi väga keeruline. Eesti-siseselt on kõik selge. Eesti ehitussektoris ei ole oodata erilist käibetõusu, pigem on trend langussuunaga. Välisturud sõltuvad jälle maailma poliitilisest olukorrast ja nagu me kõik täna näeme, on tegemist väga suurte muutustega. Lisaks Euroopale on meie koduturuks olnud Ukraina ja Kasahstan ja mõlemad on väga tugeva löögi all.

Ukraina ja Kasahstan kokku annavad meie käibest ligi poole, mis tähendab seda, et mõju on päris suur. Kõige keerulisem on ettearvamatus. Kiievis on täna kõik rahulik. Kas ka homme? Ma ei oska öelda. Kasahstan on poliitiliselt küll rahulikum, aga samas toimub kogu transiit läbi Venemaa. Nii Euroopa sanktsioonid kui ka Venemaa vastulöögid neile võivad meie plaanid pea peale pöörata.

Ukrainas ehitab Windoor kaubanduskeskusi. Kasahstanis annab põhimahu üks objekt, mis on meie poolt tänaseks 90protsendiliselt valmis: esimene etapp suurest konverentsi- ja hotellikeskusest Astanas. Selle tellija on public-private liit, kus lõplikuks kasusaajaks on Kasahhi riik, aga meie tellijaks eraettevõte.

Windoori tootevalik on high-end (kõrgemas hinnaklassis). Me teeme väga keerulisi objekte. Selekteerime projektide pakkumisfaasis välja need, mis meile tunduvad huvitavad ja mis võib-olla on teistele keerulised lahendada. Tänaseks on see poliitika end õigustanud. Oleme teinud silmatorkavaid töid Skandinaavias ja mujal, meie au ja uhkus on aga Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone Tartus, mille jaoks töötasime koos rahvusvahelise arhitektitiiimiga välja ainulaadse klaasfassaadi lahenduse. See maja peaks 2015. aastal valmis saama.

Meie tootearenduse aluseks sai see, kui 1990. aastatel tõime koos väliseesti arhitekti Henno Sillastega Eestisse Kanada fassaadisüsteemi, mida kasutasime esimesena Põhja-Euroopas Kawe Plaza projekteerimisel. Täna oleme kindlad, et suudame välja murda Põhja-Ameerika turgudele. Me oleme alustanud tööd Kanadas asuva 225 meetri kõrguse hoone projekteerimisel. Loodetavasti saab see olema meile 2015. aastal märgilise tähtsusega.

Meie laual on palju pooleliolevaid projekte, töötame vähemalt aasta-kaks ette. Soomes on kõrghooned, mille ehitusaastaks on 2016, aga mille projekteerimistiimi liikmena peame juba tööd tegema. Eesti Rahva Muuseumi hoonet hakati projekteerima neli-viis aastat tagasi. Tuleb võtta pikki sihte, suuta ära kannatada vahepealsed teadmatuse aastad.

Ma hea meelega ei võtaks kaardilt midagi ära, aga ebatraditsionaalsetel turgudel me võtamegi seisukoha, et teeme ühe projekti korraga. Loomulikult meil on pipeline’is teised projektid, ent enne, kui need lepingud on sõlmitud ja tagatised olemas, ei julgeks ma küll kihla vedada, et need meie käivet mõjutama hakkavad.

Kogu maailma poliitiline olukord ja kasvav või kidunev majandus on see, mis meid mõjutab. Ettevõtjast endast on kinni, kui nutikas ta on ja kas ta oskab õiget hetke ära kasutada, aga väga olulist osa mängib siiski õnn.

Kõikvõimalikud riskifaktorid peavad olema läbi mõeldud. Täna me teame, et sõda on üks riskifaktor. Kaks aastat tagasi oli see meie jaoks lihtsalt umbmäärane termin kindlustuslepingu tingimustes.

Stagneeruvas Euroopas, kus majandus ei kasva, on väga raske pääseda uutele turgudele ja järjest rohkem tunnetad, et turud käituvad protektsionistlikult, et vastu tuleb sein, mis ütleb „me ei mahu ära“. Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes pole seotud tugeva euroga – nagu Poolal ja Ungaril – on ka ilmselge valuutaeelis.

Algavad projektid uutel turgudel on seotud täiesti uute riskidega. Me proovime neid küll kõiki kaardistada, aga ma ei ole kindel, kas meil neid kõiki maandada õnnestub. Uutele turgudele sisenemine on väljakutse kõikidele ettevõtetele üle terve maailma. Eesti ettevõtete eeliseks on paindlikkus – väiksema arvu töötajaga ettevõtte ümberpööramine turgudel on oluliselt lihtsam. Seda eelist tuleb ära kasutada. Samas tuleb uutel turgudel teha kulutusi, ja paljudel ettevõtetel see puhver puudub. Siin on koht, kus riigil ja ettevõtetel oleks mõttekas maha istuda. Pean silmas toetusmeetmeid tootearenduse ja innovatsiooni toetamiseks mitte ainult startupidele, vaid ka tootmise ja tööstuse ettevõtetele.

Kindlasti investeerime me tootearendusse. Selle asemel, et betooni valada, oleme ka seni vabad vahendid sinna suunanud. Uued turud eeldavad, et sa neile sobivad tooted katsetad ja sertifitseerid. Ning need kulud on kõrged.

Investeerime ka inimestesse. Kõik meie projektid ei pruugi olla suure kasuminumbriga, aga kui nad on huvitavad ja intellektuaalselt ning tehniliselt väljakutsuvad, siis oleme teinud poliitilise otsuse, et tahame neid teha.

Teistest selgelt eristuvad tooted on võti, kuidas uutele turgudele ligineda ja vanadel turgudel töid võita. Meie lähtume arhitekti visioonist ja oleme seepärast kohustatud alati midagi muutma. Me ju ei taha, et kõik majad oleksid sama nägu ja ilmselgelt ei taha seda ka arhitektid. Aegajalt tuleb ette, et gravitatsioonil on oma jõud ja me ei ole veel suutnud avastada kõiki materjale, mis üht või teist lahendust võimaldaksid, aga me proovime tulla vastu arhitektile ja tellijale, et ilmavalgust näeks eriskummaline, äge ja korralik hoone.

Eelarve tegemine oleks keeruline, kui me töötaksime ainult Eestis. Siin ei ole võimalik teenida sellist kasumit, mis tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse. Väike ja avatud siseturg ei toida meie ettevõtteid. Et olla edukas, peame oma turud mujalt leidma.

Me ei reklaami ennast eriti avalikult ja meil ei ole selleks ka piisavalt eelarvet, ma pigem suunan raha tootearendusse. Müüme ennast läbi tehtud tööde ja usalduse. Meie visuaal on tugev. Objektid räägivad iseenda eest ja kui sinna juurde tuua tehnilised näitajad, siis see on tugev müügiargument. Mul oli hiljuti Norras riigivisiidil kohtumine loodetavasti tulevaste klientidega, kes pärast meie tutvustuse kuulamist küsisid „Where have you been?“ („Kus te olete olnud?“). Me suudame pakkuda midagi sellist, mida Euroopas mujal ei ole.

Meie põhimõte on öeldud välja meie sloganis „Architectural excellence“ („Arhitektuuriline ülimuslikkus“). Meil ei tule hästi välja odavad asjad. Tihtipeale osutume liiga kalliks, kui tegemist on lihtsate projektidega. Aga kui tuleb ette peaaegu lahendamatuna näiv probleem, siis see meile sobib.

Tartus valmiv ERMi hoone. Küsimuseks oli, kuidas ehitada valepidi klaasfassaad, kus postid asuvad hoonest väljaspool ja klaas seespool. Prantsuse arhitektid eeldasid, et hoone peaks olema seestpolt väljapoole vaadeldav. Ma pole sellist lahendust Euroopas kohanud. Panna kokku meie klimaatilised tingimused, uued tehnilised küsimused ja tulla välja lisaks kõigele üledimensioneeritud tootega oli paras pähkel.

Ka sellel aastal Soomes valminud KPMG büroohoone, mis samuti kasutas ära kõige uuemaid tehnilisi lahendusi, saab loodetavasti rahvusvaheliselt arhitektide kogukonnalt kiita.

Lepinguteni jõudmine on individuaalne koostöö kliendiga. Usaldus kas tekib või ei teki. Tihtipeale on esimesed paar kohtumist need, kus sa tunnetad ära, kas suudad vastaspoolel istuva inimesega ühele mõttelainele saada. Edasi on töö. Kui sa esialgu tekkinud usaldust ei riku ja suudad anda endast selle, mida sult oodatakse või rohkemgi veel, tekivad pikajalised suhted, ja järgmised lepingud on juba lihtsamad.

Meie tellijateks on kinnisvaraarendajad, fondid, pensionifondid, ehitusettevõtted, eratellijad. Riigihangete jaoks oleme enamasti liiga kallid, sest me ei lähe kompromissidele.

Langust ei taha keegi oodata. Loodan, et oleme üks nendest, kellel õnnestub ujuda vastuvoolu. Töötame selle nimel kõvasti. Kui me suudame koju tuua lepingud, mille läbirääkimisi me hetkel peame, siis on meie käibekasv tagatud.

Ka kulude kasv tuleb tugev. Plaanime töötada turgudel, mis võimaldavad meil teenida mõistlikku kasumit, kuid suur osa teenitud kasumist läheb tootearendusse. Kui palju, ei oska ma hetkel öelda – võib-olla järgmisel aastal peaaegu kõik, sest uutele turgudele sisenemine on väga kallis. Aga see on töö tuleviku nimel.