Eesti majanduskasv jääb tõenäoliselt väiksemaks ka järgmisel aastal, kui pank hindab Eesti majanduskasvuks 2,5%, lätlastel ja leedulastel 3%, teatas DNB oma majanduse väljavaates.

Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. DNB tegevjuhi Atle Knai sõnul on järgnevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist.

Knai sõnul on kogu Baltikumi kasvus n-ö pudelikaelaks lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon. „Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märgib Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.

Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. Mullu oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6%, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5%ni. Knai ütles, et palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal.

Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine. Samal ajal avaldab Knai lootust, et Balti riikides jätkub majanduste kiire kasv.