Nimelt avaldas statistikaamet uued andmed Eesti majanduse käekäigust alates aastast 2000. Tegu on uue metoodikaga (nn ESA 2010 standard), mis võetakse kasutusele terves Euroopa Liidus.

Uus statistika näitab korraga nii seda, et Eesti majandus on arvatust suurem, kui ka seda, et SKP kasvab seni hinnatust kiiremini. Sisuliselt mõõdab statistikaamet uue meetodiga rohkem andmeid, näiteks kaupade liikumisele lisaks täpsemalt teenuseid, millest ilmekaima näitena on toodud infotehnoloogia, mida varasemalt statistikud alahindasid.

Seetõttu on ka sisemajanduse koguprodukt kõigis uue meetodi kasutusele võtnud riikides kasvanud. Eurostati esialgse hinnangu järgi on see Euroopa Liidus keskmiselt olnud 2,4%. Hollandis muutus SKP statistikastandardi uuendamise tulemusel koguni 7,6%, aga Prantsusmaal näiteks 3,2%.

Nii ka Eestis. Näiteks tuleb välja, et Eesti majandus polegi tänavu kahanenud. Aasta esimeses kvartalis mõõdetud 1,4% langus muundus hoobilt 0,3% kasvuks. Samamoodi mullune viimase kvartali hädise 0,3% kasvu kohal seisab nüüd üle 5 korra kiirem, 1,7% SKP hüpe.

Kas see on hea uudis või halb, on keeruline hinnata, sest sisuliselt midagi ei muutunud. Iseenesest statistika kellegi palka ei tõsta. Samuti ei teki riigieelarvesse kohe juurde ühtegi eurosenti, kuigi tänu uutele arvutustele on võimalik tulevikukasvu suuremaks prognoosida. Ja kuigi täpsemad andmed on olemuslikult positiivne nähtus, kaasneb nende muutustega alati ka negatiivne kuvand statistika ebausaldusväärsusest. Tekib tunne, et oleme elanud või elame vales. Aga ajalugu on tehtud. Ilmselt uueneb see ka tulevikus.

Autor: Ken Rohelaan, Harry Tuul