Omavalitsusjuhtide küsimusi tekitav õppereis Gruusiasse

Kogemusi saadi kohalikult veinitootjalt. "Koolitusreisi päevakavas oli mitmeid erinevate piirkondade külastusi. Kohtuti piirkonna põllumajandusministeeriumi esindajatega, külastati viinamarja-, tee- ja tsitruste kasvatust ning väärindamise tehast ning kohalikke veinitootjaid."Tema sõnul laiendati selle reisiga maakonna omavalitsuste sõpruslinnade-piirkondade võrgustikku, jagati kohaliku omavalitsuse töökorralduse kogemusi ja tutvuti Gruusia maapiirkondade väikeettevõtlusega.Just ettevõtjatega kohtumisi pidas Maastik väga huvitavateks. Tema sõnul said Põlvamaa omavalitsusjuhid tänu sellele reisile häid ideid ja mõtteid tsitruseliste väärindamise tehasest ning kohalikelt veinitootjatelt.Reisi maksumus oli Maastiku sõnul 999 eurot inimese kohta, millest 125 eurot oli osaleja omafinantseering. Õppereisi kulud tasuti Põlvamaa Omavalitsuste Liidu 2014. aasta eelarvest ja osalustasudest.Õppereisil viibisid teiste seas ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe asetäitja, Keskerakonda kuuluv Georg Pelisaar, reformierakondlasest Põlvamaa volikogu esimees Kuldar Leis ja Räpina vallavanem Teet Helm.

Gruusiaga Eestil eriline suhe. Helmi sõnul oli see pikalt kaalutud reis. "Peamise tõuke andis sellele reisile Euroopa Liidu programmiga liitumiseks ettevalmistumine," märkis Helm. Ta lisas, et Eestil on Gruusiaga eriline suhe ja tekkis mõte vaadata, kuidas saatusekaaslased on arengus edasi jõudnud. Reis oli Helmi sõnul tulemuslik just selles mõttes, et sai näha palju selliseid asju, kuidas tegelikult asjad toimima ei peaks."Näiteks see, kuidas linnavalitsuses või mõnes ettevõttes kuulatakse rohkem perekonna liikmete nõuandeid kui oma ala spetsialistide omi," märkis Helm.Põlvamaa volikogu esimees Kuldar Leis pole varem sellistel reisidel käinud, sest on rohkem ärisektoris tegutsenud, kuid Gruusias on tema sõnul olukord nii, et pigem tuleb neid endid seal õpetada, nagu paarkümmend aastat tagasi käisid eestlased Skandinaaviast tarkust kogumas."Ettevõtete külastused ja kohtumine kohaliku põlluministriga tõid tõdemuse, et nad on küll arengus õigel teel, aga me Eestis liigume veel kiiremini eest ära. Minule oli üllatus see, et välisinvestoritele ei müüda maad, vaid antakse rendile, niimoodi aga mingit kindlust küll investor ei saa," märkis Leis.Tema sõnul on Gruusias põllumajanduse pööramine efektiivseks väga keeruline, sest au sees on ühelehmapidamine. "Nõukogude ajal oli Gruusia suur teekasvataja ja Vene turu sulgudes vajus see majandusharu üldse kokku, nüüd tehakse suuri pingutusi, et teeistandused taas töösse saada," lisas Leis.

Kohalikud ettevõtjad umbusklikud. Küsides Põlvamaa ettevõtte Liimpuit ASi juhatuse esimehe Ants Musta käest, mida tema sellistest koolitusreisidest ja nende tõhususest arvab, ütles Must: "Põlva ja Gruusia pole võrreldavad. Ega ma ei olnud sellest varem kuulnud, et nad seal käisid. Põlvas on ka kogu aeg vaja midagi teha - kas see on just kõige õigem rahapaigutamise viis, see on nüüd küll nende osalejate enda otsustada," märkis Must.Ta lisas, et kogemused on iseenesest ju head, kuid küsimusi tekitab piirkonna valik: kas Gruusialt on tõesti nii palju õppida. "Võib-olla peaks kogemusi hoopis mujalt vaatama, kuskilt sealt, kus omavalitsused töötavad paremini kui meil," märkis Must.Ta pole ise kunagi sellistel koolitusreisidel osalenud, pigem on oma ettevõttega seoses käinud mõnel messil välismaal.Põlvamaal tegutseva Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ omaniku ja juhi Erki Oidermaa sõnul ei oska tema selliste koolitusreiside kohta midagi öelda. "Ei oska sellest reisist midagi arvata, pole ise käinud, ma ei tea, mida seal tehti. Eks Gruusias ikka midagi on, mida saab õppida. Kunagi olid seal ka eestlased tegutsemas," lausus Oidermaa. "Ma ei tea ju nende täpset päevakava ja seda, mis seal kirjas oli. Loodame ikka, et nad tegid seda, mis päevakavas kirjas oli, ja asi läks asja ette."Oidermaa käis eelmisel aastal Soomes messil, ja seda oma raha eest.