RM: suurim pidur oli ehitussektor

Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majanduse maht kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,1 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,2 protsenti.

Kolmandas kvartalis kiirenes töötleva tööstuse toodangu kasv ekspordi toel 6 protsendini. Tegevusaladest läks endiselt hästi puidutoodete, kütteõlide ning masinate ja seadmete valmistajatel ja pärast pikka langust pöördus kasvule ka elektroonikaseadmete tootmine. Kasv jätkus ka siseturule suunatud jaekaubanduses, teeninduses, kinnisvaraalases tegevuses, infotehnoloogias ja siseturismis. Majanduskasvu pidurdab kõige rohkem ehitussektor, kus endiselt nõrk nõudlus on kaasa toonud ka hinnalanguse. Transiidivoogude vähenemine piirab jätkuvalt logistikasektori arengut.

Sisenõudlust hoiab üleval tugev eratarbimine. Keskmise palga kasvu mõningast aeglustumist kompenseeris kolmandas kvartalis tarbijahindade kerge langus, mis lähikuudel peaks taanduma. Tarbijate usk oma pere majanduslikku käekäiku püsib vaatamata geopoliitilisele ebakindlusele kõrgel, kuigi elanike hinnang riigi majanduse tulevikule on veidi langenud ning töötuks jäämise hirm kasvanud. Elanike tarbimisvõimet toetab ka aegamööda taastuv laenamisaktiivsus.

Vaatamata välisnõudluse jätkuvale nõrkusele pöördus kaupade eksport kolmandas kvartalis kiirele kasvule. Venemaa kehtestatud impordipiirangud mõjutasid eelkõige piima- ja kalatooteid, kuid nende mõju kogu ekspordile oli tagasihoidlik. Ekspordi kiiret kasvu toetas sideseadmete hoogustunud väljavedu, mis eelmisel sügisel oli madalseisus. Riikide lõikes suurenes eksport suuremal määral Rootsi ja USAsse ning vähenes Venemaale. Hinnanguliselt oli netoekspordi panus majanduskasvu kolmandas kvartalis positiivne.

Aasta lõpp ei tohiks Eesti majanduses negatiivseid üllatusi valmistada, kuid eurotsooni majanduse seis on endiselt nõrk ja taas kord on nii selleks kui ka järgmiseks aastaks allapoole korrigeeritud ka Eesti oluliste ekspordipartnerite kasvuväljavaateid. Seega on riskid keskpikas perspektiivis endiselt negatiivsed. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos oli koostatud vanade statistiliste aegridade järgi ja ootas 2014. aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 0,5 protsenti. Praeguse teadmise valguses võiks selle aasta kasvuks kujuneda vähemalt 1,5 protsenti.