• Jaga lugu:

    Eesti Pank: sanktsioonide mõju majanduskasvule oli väike

    Eesti Panga ökonomist Kaspar OjaFoto: Andres Haabu

    Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul mõjutas kolmanda kvartali 2,0% majanduskasvu tugevasti tarbimise kasv, Venemaa sanktsioonide mõju majandusele jäi väikeseks.

    Statistikaameti täna avaldatud kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP kolmandas kvartalis aasta võrdluses 2,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Tööstustoodangu ja jaemüügi mahu aastakasvud samal ajal aga kiirenesid, mis viitab majandusaktiivsuse suurenemisele.
     „Tarbimise mõju majanduskasvule oli suur. Jaemüügi mahu kasv kolmandas kvartalis kiirenes, mis näitab tarbimise tugeva kasvu jätkumist. Seda toetab majapidamiste reaalsissetuleku suurenemine, mida mõjutab ühest küljest keskmise palga kasv, teisalt aga hinnalangus,” märkis Oja pressiteates. „Investeeringute jätkuvale vähesusele kolmandas kvartalis viitab kapitalikaupade kahanev import, mille aastakasv jäi kolmandas kvartalis enam-vähem teise kvartali tasemele. Ehituseks vajalike materjalide toodang vähenes samuti.”
    Hoolimata kesisest välisnõudlusest tööstussektori eksport kasvas. „Töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandas kvartalis keskmiselt ligikaudu 6%. Seda toetas peamiselt töötleva tööstuse ettevõtete eksport, mis kasvas nominaalväärtuses aastataguse ajaga võrreldes ligi 7%. Kuna ekspordihinnad samal ajal aga langesid, oli töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi mahu suurenemine veelgi kiirem, ulatudes 9%ni. Hoolimata tööjõukulude suhteliselt kiirest kasvust pole tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele viimasel ajal halvenenud,” märkis Oja.
    Venemaa sanktsioonide mõju majandusele tervikuna jäi Oja sõnul kolmandas kvartalis väikeseks. „Piimatööstuse toodangu maht vähenes hooajalisi tegureid arvesse võttes septembris võrreldes juuliga, mil sanktsioone polnud veel kehtestatud, ligikaudu 7%. Toodang kalatööstuses ning puu- ja juurviljade töötlemise tegevusalal kahanes ligikaudu 9%. Nende tegevusalade languse mõju jäi alla 0,3% töötleva tööstuse toodangust – kuna töötleva tööstuse lisandväärtus moodustab SKPst vähem kui seitsmendiku, oli selle mõju SKP-le väike,” selgitas Oja.
    Eesti Pank prognoosis septembris selle aasta majanduskasvuks 2,1% ja tulevaks aastaks 2,5%. Uue prognoosi avaldab Eesti Pank detsembris.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.