• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,89%7 843,19
  • DOW 300,7%51 627,39
  • Nasdaq 0,87%27 717,33
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,22
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,89%7 843,19
  • DOW 300,7%51 627,39
  • Nasdaq 0,87%27 717,33
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,22
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul panustas kolmanda kvartali 2% majanduskasvu kõige enam töötlev tööstus, mille tootmismahud on sel aastal paranenud, tugev panus oli ka ekspordil.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Foto: Raul Mee
Kolmanda kvartali 2,1% SKP kasv (aastases võrdluses) vastas Swedbanki ootustele. Kvartali võrdluses kasvas majandus 0,2%. „Mõõduka majanduskasvu jätkumisele viitas juba juulist paranema hakanud töötleva tööstuse eksport, mis toetas selle sektori tootmismahu kasvu,” märkis Mertsina pressiteates.
„Töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal järk-järgult paranenud ning esialgsetel andmetel panustas see sektor kolmanda kvartali majanduskasvu kõige enam. Mitmete kaupade ja teenuste hinnalangus koos tugeva palgakasvuga on suurendanud eratarbimist ning kiirendanud jaekaubanduse kasvu,” tõdes analüütik. „Esialgsete andmete järgi kolmandal kvartalil investeeringud aga vähenesid või vaid olid marginaalse kasvuga. Vaatamata sellele on Eestis investeeringute osakaal SKP-st teiste riikidega võrreldes (sh, Läti, Leedu ja EL keskmine) suhteliselt suur. Kaupade impordikasv kolmandal kvartalil küll kiirenes, kuid nõrk investeerimisaktiivsus oli sellele piduriks. Kuna ekspordikasv oli impordist tugevam, siis puhaseksport suurenes ja andis tugeva panuse majanduskasvu.”
Ligikaudu kolmandik kaupade ekspordi vähenemisest sel aastal on Mertsina sõnul seotud Venemaa turuga. „Venemaa suunalise ekspordi languse taga on sealse majandusolukorra, sealhulgas sisenõudluse, halvenemine. Augustis Venemaa poolt teatud põllumajandustoodetele ja toiduainetele kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti majanduskasvule on olnud väike. Kuigi allapoole riskid on veidi alanenud, on need jätkuvalt suured ning võivad ohustada välisnõudluse oodatud paranemist,” leiab Mertsina.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele