Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vald maksis topelt

    Ülenurme vallale pinnuks silmas Kullerkupu eralasteaedFoto: Andres Haabu

    Lasteaiatehing pole ainuke, mis Ülenurme vallal vett pidama ei jäänud. Nimelt ehitas vald Kullerkupu eralasteaia omaniku Tõnu Ernitsa eramaale ka autoparkla, mille eest tasuti kahekordset hinda.

    Ernits rääkis, et müüs 2008. aastal linnas oma maja maha ja ostis Ülenurme valda uue kahekorruselise eramu, mida hakkas üles ehitama. Hoone eest maksis Ernits 212 600 eurot (3,3 miljonit krooni). Ostuks võttis ta SEB pangast laenu üle 208 000 euro, mida ta siiamaani tagasi maksab. "Siis vaatasin, et suur maja ja mis ma teen sellega. Küsisin vallast, kas nad eralasteaeda tahaksid," ütles ta.
    Ühel hetkel sai Ernitsal enda sõnul aga raha otsa ja ta pöördus murega valla poole. Vald ulatas kõhklemata abikäe - näiteks ehitati valla kulul Ernitsa maja juurde parkla. Parkla ehitati selleks, et lapsevanemad saaksid ohutult lapsi lasteaeda viia, kuid umbes aasta tagasi pani lasteaiaomanik parkla ette tõkkepuu ja lapsevanemad seda kasutada ei saagi. Kuid see pole ainus probleem. Parkla ehituse eest pidi vald maksma topelt.
    Esimene ehitusfirma, OÜ Leaal, tegi praaktööd ja parklat palgati parandama hoopis teine ettevõte, OÜ Vat Krug. Viimane on nüüdseks äriregistrist kustutatud. Ülenurme vallavolikogu liikme Illari Lääne sõnul ehitati valla rahaga parkla selleks, et võimalikult kiiresti lasteaed püsti panna - omanikul selleks raha ei jätkunud.
    Lihthankemenetlusega leitud ehitusfirma Leaal tegi parkla valmis, kuid hilisem ekspertiis näitas, et töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Parkla alustäide polnud tehtud piisava paksusega ja tänavakividest ehitatud plats hakkas lainetama. "Vesi tuli parkla peale ja töö läks ümbertegemisele," rääkis vallavanem Aivar Aleksejev. Tema sõnul oli aga lihtsam võtta teine ettevõte parklat ümber ehitama kui nõuda Leaalilt garantiikorras parandustöid. "Leaaliga ei saanud enam asju ajada - kõik läks lihtsalt bürokraatiaks ära. Oleks ju võinud lõpmatuseni garantiidega vaielda, aga jah," ütles Aleksejev. Selle asemel jättis vald Leaalile esmalt koguni osa lubatud summast maksmata, mille peale ehitusfirma vallavalitsuse kohtusse kaebas. Kohtuotsus oli aga ehitusfirma kasuks. Kokku kulutas vald parkla ehitusele 20 243 eurot.
    Parklaehitus tekitas küsimusi ka revisjonikomisjonis. Viimase hinnangu järgi peaks olema sõlmitud avaliku parkla kasutamise leping, kuna parkla on rajatud valla vahenditega eramaale. Sellist lepingut paraku sõlmitud pole. Samuti jäi revisjonikomisjonile arusaamatuks, miks ei nõutud parandustöid garantii korras, vaid otsustati kulutada topeltsumma.
    Umbes aasta aega tagasi pani aga Ernits parklale ette tõkkepuu, nii et lapsevanemad seda ikkagi kasutada ei saa. Aleksejev ütles, et tõkkepuu parkla ees on järjekordne Ernitsa veidrus.Aleksejevi sõnul ei tulnud ta selle pealegi, et iga lasteaia asja kasutuskorra peale tuleks leping sõlmida. "No ei tule selle peale, et äkki ta paneb majas mõne trepi kinni ja nõuab selle kasutamisele alternatiivi leidmist. See on terve mõistuse vastane," märkis ta.

    Kohtuotsus: ettevõtja ei pea oma kasumit näitamaÜlenurme vallavalitsus tahtis mõned aastad tagasi Kullerkupu lasteaia kulutustel silma peal hoida, kuid kohus ei andnud selleks õigust.Vallavanem Aivar Aleksejev ütles, et 2010. aastal märkas vallavalitsus, et Ernitsa esitatud lasteaia eelarve kattus paljudes osades eelmisega. "Mitmes kohas oli kasutatud koguni copy-paste'i," ütles ta. Seejärel otsustas vald, et peavad tõsisemalt ja konkreetsemalt kontrollima kõiki eralasteaia kulusid. Aleksejev rääkis, et 2009. aasta majandusaruandest oli näha, et kogu lasteaia kasum tuli vallalt, kuid teenitud kasumi ei lähtunud kuidagi vallale teadaolevast summast. "Ma ei saa süüdistada, aga seal oli peidetud kulud," ütles Aleksejev. Peidetud summa oli ligi 32 0000 eurot ehk pool miljonit krooni.Kuna Ernits keeldus vallale avalikustamast ühtegi raamatupidamisdokumente, pöördus vald andmekaitse inspektsiooni poole. Viimane alustas Ernitsaga kohtuteed. Kahe esimese ringkonnakohtu otsused olid valla kasuks, kuid riigikohus otsustas teistmoodi. "Öeldi, et vallal pole üldse õigust teabenõudeid esitada," ütles ta.Ülenurme vald kaotas hiljuti kohtus ka ühele lapsevanemale, kellele vald ei võimaldanud kuueks kuuks lasteaia kohta. Lapsevanem pidi selle asemel pool aastat kasutama eralastehoidu. Kohalik omavalitsus peab seaduse järgi tagama igale pooleteise- kuni seitsmeaastastele lapsele, kelle elukoht on omavalitsuse haldusterritooriumil ja kelle vanemad seda soovivad. Ülenurme vald seda kohtusse pöördunud lapsevanemale ei võimaldanud, mistõttu määrati viimasele välja 630 eurot.

    Lasteaia omanik: Kas ükski äriühing ei või kasumit teenida?
    Kullerkupu Arenduse OÜ omanik Tõnu Ernitsa sõnul on Ülenurme vald asunud tema vastu töötama. "Otsitakse põhjusi, miks lasteaed sulgeda," ütles ta.Lasteaia majandusaruande järgi ostsite möödunud aastal 122 000 euro eest endaga seotud ettevõttelt teenuseid. Mis teenused need täpsemalt olid?Seal on küte, transport, kõik mis majaga seonduv. Tuleb raamatupidaja käest täpselt küsida.Kas need teenused tulevad kõik Kuller Investi kaudu?Ikka.Nii et kogu Kuller Investi kasum tuleb Teie lasteaiaga tehtud tehingutelt?Ei tule.Millest siis veel?Tegelen ka ATV-kelkude maaletoomisega. Kõikide asjadega, transpordiga.Kui suure osa käibest see moodustab?Ma ei oska öelda peast.Umbmääraselt?30 protsenti. Ma ei oska protsentuaalselt öelda.
    Kellele ja kuidas Te neid ekstreemsporditarbeid müüte? Kas Te teete seda eraisikuna?Kõigile müün, eraisikutele ja ettevõtetele.Miks Te kirjutasite lasteaia Kuller Investi alla?See on minu isiklik vara, ma võin sellega teha, mis ma tahan. Kas ma ei või seda siis teha?Võite ikka. Lihtsalt Kuller Investi kaudu tuleb Teile päris suures summas valla raha, lasteaia kasum on 5000 eurot, Kuller Investi oma tänu lasteaiale 70 000 eurot.Järelikult ma majandan niimoodi. Kas teie arust ei või ükski äriühing kasumit teenida? Kas see on keelatud mõne Eesti Vabariigi seadusega? Kui ma teen selleks tööd, et kasumit teenida, siis saan selleks ka õiguse.Aga miks tahab vald Teie lasteaiaga koostöö lõpetada?See on juba 2009. aastast, vald soovib lasteaeda sulgeda. Mis selle põhjenduseks on - et saan liiga palju raha või, ma ei tea miks. Ikka otsitakse põhjust, miks sulgeda.Miks Te Tartu maavalitsuse järelevalveaktis välja toodud punkte ära ei paranda? Kas Te ei soovi selle tulusa tehinguga jätkata?Aga kas te olete kontrollinud, kas maavalitsus on käinud kontrollimas, kas puudused on kõrvaldatud?Kas on käinud?Ei ole. Keegi ei ole, teie ka ei ole. Kuidas te saate väita, et ma ei taha neid kõrvaldada, kui te ei tea.Kas olete?Loomulikult olen, mis on minu võimuses. Seal on väga palju akte, mis ei vasta üldse tõele, see on ühepoolselt kirjutatud. Sinna on ju saadetud vastavad kirjad - ministeeriumisse, valda, maavalitsusse, lapsevanemad on saatnud. Probleem pole ainult minupoolne. Keegi pole käinudki kontrollimas, keegi pole siin käinudki peale akti.Nii et Teie sõnul soovib vald Teie kallist lasteaiast lahti saada?Mitte minu sõnul, see on ju mustvalgelt kirjas. Postimeheski oli kirjas, et tahavad sulgeda. Minu sõnul pole siin midagi, ma lihtsalt näen seda ja tunnen oma nahal. Kuidas saate öelda, et minu sõnul. Vallavanem on otse välja öelnud, et soovib seda likvideerida. Lugege läbi need aktid, seal on kõik kirjas. Seda ei oska välja lugeda, aga seda oskate, et puudused pole likvideeritud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.