• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danske sulgeb esindusi

    Danske Bank Eesti juht Aivar Rehe.Foto: Andras Kralla

    Danske Bank sulgeb tänavu poole aastaga pooled oma esindused ja koondab ligi 70 töötajat, kuna keskendub nüüd kogu Baltikumis enam äriklientide teenindamisele.

    Tänavu esimese poole aasta jooksul plaanib pank sulgeda Eestis oma 12st esindusest 6 ning koondab seetõttu ka oma 480 töötajast 70. Kõigile lahkuvatele töötajatele pakub pank outplacement-programmi ehk jagab soovitusi uute töökohtade leidmiseks. Esindusi suletakse järk-järgult, kliente teavitatakse sellest aegsasti.
    Äsja töötajate juhtide koosolekult naasnud Danske Bank'i Eesti tegevjuhi Aivar Rehe sõnul võtab Danske kogu Baltikumis fookusesse ärikliendid ja seetõttu vähendab jaeklientide teenindamise hulka.
    „Danske grupp analüüsis kogu Baltikumi pangandust ning hindas sellest lähtuvalt äriklientide perspektiivi paremaks. Baltikumi pangandusruum ei taga soovitud arengukiirust jaeklientide teenindamisel, seega võetakse suund ettevõtte panganduse poole,“ selgitas Rehe. 
    Enim koondamisi Eestis
    Kogu Baltikumis koondab kontsern ligi 80 töötajat, sellest enamuse Eestis. „Leedu läks äsja üle eurole, sellega seoses kirjutati seal alla memorandumile, mille järgi ei saa tänavu Leedu pangakontorite personalis muudatusi teha,“ ütles ta.
    Outplacement'i ehk uue töökoha otsimise programmi on Danske Rehe sõnul ka varem teinud. „Tegime seda ka Lehmani kriisi ja kulude kokkuhoiu ajal, personalüksus ostis seda teenust sisse. Paratamatult pole see meeldiv tegevus, aga inimesed tänasid selle võimaluse eest, et neile anti juhiseid, kuidas tööturul tegutseda,“ sõnas ta.
    Rehe lubab, et kliendid, kellel on rahakotis Danske pangakaart, ei jää kindlasti teenindamata. Mitmed teenused, mida varem osutasid pangakontorid, võtavad nüüd üle kaupmehed, ning ka sularahaautomaadid jäävad alles. Lisaks viiele kontorile Tallinnas on Danskel esindused ka Viimsis, Tartus, Pärnus, Viljandis, Jõhvis, Narvas ja Rakveres.
    Kasum vähenes poole võrra
    Danske Banki puhaskasum Eestis vähenes aastaga 22,7 miljoni euroni (2013: 47,3 miljonit eurot). Kasumit vähendas neljanda kvartali ühekordne kulu 6,1 miljonit eurot, mis oli tingitud äripangandusele positsioniseerumisega. "Kui mitte arvestada ühekordset kulu, siis 2014. aastal kulubaas ei muutunud," ütles Rehe.
    Danske jaotatud omakapitali tootluseks kujunes 29,8% (aasta varem 61,1%). Langus tulenes peamiselt madalamatest tuludest (2014: 55,8 miljonit eurot; 2013: 72,5 miljonit eurot), mille põhjuseks olid madalam kasum finantsinvesteeringutelt ja vähenenud intressitulud.
    Finantsinvesteeringute kasumit mõjutas panga otsus langetada riskiprofiili, mis vähendas sellesuunalist aktiivsust, intressitulusid aga mõjutasid panga sisemiste hinnastamisreeglite muutused.
    Panga laenuportfelli kogumaht kasvas 9,3%, 1,25 miljardi euroni (aasta varem 1,14 miljardit eurot). Eraisikute laenuportfell kasvas aastaga 4,4%, 29 miljoni euroni, ja ettevõtete laenuportfell kasvas 16,1%, 77 miljoni euroni.
    Hoiuste tase kasvas aastaga 5,3%, 1,88 miljardi euroni.
    Grupil parem seis
    Danske grupi puhaskasum ulatus 517 miljoni euroni võrreldes 955 miljoniga aasta eest. Ilma firmaväärtuse langusest tuleneva kahjumita küündis puhaskasum 1,74 miljardi euroni.
    Neljandas kvartalis teenis Danske grupp 6,29 miljardi Taani krooni (845 miljonit euro) suuruse kahjumi, kuna madal intressikeskkond vähendas mõnede varade väärtust. Analüütikud ootasid 6 miljardi krooni suurust puhaskahjumit. Aasta varem samal ajal teenis Danske 1,92 miljardi krooni suuruse puhaskasumi.
    Pank teatas, et maksab dividendi 5,5 krooni aktsia kohta. Eelmine aasta oli dividend 2 krooni aktsia kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nasdaq sulgus uuel rekordil
Tehnoloogiafirmade edukad kolmanda kvartali tulemused tassisid Nasdaq Composite indeksi täna uuele rekordtasemele, vedades ka S&P500 ja Dow indeksi endaga kaasa, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiafirmade edukad kolmanda kvartali tulemused tassisid Nasdaq Composite indeksi täna uuele rekordtasemele, vedades ka S&P500 ja Dow indeksi endaga kaasa, vahendab Yahoo Finance.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.