Uudised
Mait Kraun
8. veebruar 2015 kell 3:48

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rikkus ei päästa depressioonist

Raha.Foto: Veiko Tõkman

Võib arvata, et mugaval töökohal miljonite teenimine toob õnne väga kiiresti õuele. See ei pruugi aga üldse nii olla, kirjutab CNN Money.

Mitmed eksperdid ütlevad, et rikkuse ja eduga kaasnev surve võib tekitada ka tugevat depressiooni. See on haigus, mille all kannatab iga kümnes ameeriklane, selgub USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmetest.

„Jõukusepüramiidi tipus olevad inimesed ei ole isoleeritud,“ ütles Depressiooniuuringute Sihtasutuse psühhiaater Steven Roose, kes uurib just Wall Streetiga seotud inimeste psühholoogiat. „Rikkus ei kaitse sind vähkkasvaja vastu. Sama on depressiooniga.“

Raha ei ostnud õnne näiteks üle 50-aastasele Peterile, kes töötab juhtimiskonsultandina. Ta on suure osa oma elust võidelnud depressiooniga.

„Kõik on seotud hirmuga, et sa ei suuda asju piisavalt kontrollida. Kontrolli puudumine ei haaku aga kõrgema staatuse ja võimupositsioonidega,“ ütles Peter.

Peter on saanud niinimetatud Ivy League hariduse (Ivy League on üldnimetus kaheksale kõrge tasemega USA ülikoolile), õppinud juurat ja saanud lõpuks kõrge töökoha konsultatsioonifirmas.

„Sa võid rääkida, et ma olen mingi tegevjuht või Goldman Sachsi partner, McKinsey partner, või mis iganes töökoht kõrgemat sotsiaalset staatust väljendab. Ma peaksin sellisel kohal olles oma elu suutma kontrollida ja minuga ei tohiks sellised asjad juhtuda.“

Depressioon tabas teda juba 30-dates. Kuni psühholoogiliste raskusteni oli ta olnud täielikult toimiv tippkonsultant. Hiljem ei saanud ta hommikuti enam isegi voodist üles. Ta ütles, et tal oli väga raske funktsioneerida ning see põhjustas „augus olemise“ tunde.

Peteri sõnul on ta näinud sarnaseid juhtumeid ka enda kolleegide seas. Ta rääkis ühest kolleegist, kellel oli temaga sarnane taust, kuid kes ei saanud õigel ajal vajalikku ravi. "Lõpuks lukustas ta ennast autosse ja tegi enesetapu. Temast jäid maha naine ja kolm last," ütles Peter.

Edukate naiste puhul võib surve olla isegi suurem. Eelmisel aastal tehtud uuring Sugu, Tööautoriteet ja Depressioon leidis, et autoriteetsel töökohal töötavatel naistel on depressiivseid sümptomeid rohkem kui samal töökohal olevatel meestel. Probleemi üheks osaks on uurijate sõnul asjaolu, et naised peavad vastu seisma eelarvamustele, diskrimineerimisele ja ebasoodsatele stereotüüpidele. Samuti on naiste mureks ülemuste ja kaastöötajate vähene toetus ja mõistmine. Nad peavad ka meestest rohkem vaeva nägema, et oma kompetentsi tõestada.

Ootamatult rikkaks saamine võib samuti tekitada survet, mis võib viia depressioonini.

„Paljud inimesed ei sa aru, et suured sündmused – isegi kui tegemist on tavapäraselt hea uudisega nagu suure varanduse pärimine – muudavad drastiliselt nende elu,“ ütles finantsnõustaja ja konsultatsioonifirma The Wealth Conservancy omanik Myra Salzer, kelle klientideks ongi peamiselt suure varanduse pärinud inimesed.

Ka tema on näinud, kuidas mitmed neist on sattunud masendusse. „Nad ei saa aru, mis neil viga on,“ ütles Salzer. „Nad peaksid olema ju õnnelikud, pidutsema ja kõigile jooke välja tegema.“

Ekspertide sõnul on kõige tähtsam sümptomite märkamine, nende tunnistamine ning abi otsimine. See aitab inimesed kaljuservalt tagasi tuua.

Peter on suutnud suurematest probleemidest tänaseks vabaneda, kuid nendib, et tegemist on võitlusega, mis kestab terve elu.

„Inimesed võivad näha, et midagi on valesti, kuid nad ei tunne, et nad saavad sekkuda,“ ütles Steven Roose. „Psühholoogilise raviga saame päästa elusid.“