Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Levira juht: uus valitsus koolitagu 40 000 uut itimeest

    AS Levira tegevjuht Mart EinpaluFoto: Raul Mee

    Rahvusvaheliste firmade teenindus- ja arenduskeskuste toomine Eestisse suurendab paraku veelgi IT-tööjõu defitsiiti ja hävitab kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet, ütles Levira tegevjuht Mart Einpalu.

    7 põhjust, miks tasub ettevõtjal Äripäeva Pilvekonverentsile tulla:

    Praktilisus: kuuled kogemuslugusid ettevõtetelt, kes on "pilve" kolinud, mida nad on sellest võitnud ja mida soovitavad mitte teha;

    Aitab avada "pilve" erinevaid kihte ning leida vastuseid, miks peaks üldse "pilve" kolima;

    Kuuled, milliseid muutusi toob pilvetehnoloogia IT-juhtimise;

    Kuuled, kuidas pilveteenused aitavad kasutada IT-teenuseid paindlikult ja kokku hoida IT-kulusid;

    Kuuled pilvetehnoloogia tulevikusuundadest;

    Eesti piiri taga toimuvast annavad ülevaate asjalikud välisesinejad;

    Tekib selge arusaam pilvetehnoloogia võimalustest organisatsioonile.

    Vaata konverentsil juba osalevate ettevõtete nimekirja!

    "Minu ettepanek uuele valitsusele on luua võimalused 4 aasta jooksul 40 000 uue IKT-oskaja koolitamiseks," ütles Einpalu.
    Eesti viie erakonna esindajad pidasid debati teemal „Eesti infoühiskond 2020“, kus erakondade esindajad tõid välja eelisarendamist vajavad valdkonnad IKT sektoris. ITuudised küsis Levira tegevjuhilt Mart Einpalult, kuidas tema näeb erakondade lubadusi.
    Mida arvate üldiselt erakondade valimisprogrammides välja käidud IKT sektorit puudutavatest lubadustest? Kas on midagi, millega Te pole absoluutselt nõus?
    Konkreetseid selgeid nägemusi oli debatil vähe, pigem oli tegu improviseerimisega või mõne kogenuma poliitiku puhul üldsõnaliste seisukohtadega, näiteks Palling: kaabel on maha tõmmatud, küll läheb kõik ka edaspidi hästi.  2018. aastal eesootav EL-eesistuja põhiteema jäi enamusel konkreetse vastuseta. Eristus Aaviksoo, kes ütles eesmärgi välja: digi–identiteet peab saama Euroopas vastu võetud.
    Jaak Aaviksoo pidas vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist ning samuti ProgeTiigri programmi ressursside suurendamist. Kas nõustute sellega?
    Nõustun tingimusel, et selle kasutamiseks on koostöös ITL-ga välja töötatud muutused, mis tõesti aitavad praegu hariduses ja tööjõuturul ülevalolevaid probleeme lahendada.
    Debatil osalejad olid ühel nõul, et Eesti kodanike andmed ei pea tingimata asuma ainult Eesti riigi pinnal, vaid dubleerituna ka väljaspool Eestit, küll aga Eesti õigusruumis. Võib viia pilve, kasutada e-saatkondade lahendust. Mida arvate sellest, kas olete nõus?
    Mina olen selles küsimuses konservatiivsem. Olen teenusepakkujana kohanud Soomes, Saksamaal, Rootsis ja veel mitmes riigis väga põhimõttelist hoiakut – meie kodanike andmed (ja ka laiemalt riigi poolt ostetavad teenused) on meie riigis, meie jurisdiktsiooni all. Neil on selged põhjused, mis on seotud nii turvaküsimusega kui ka sellega, et oma riigi maksumaksja raha tahetakse kulutada eelkõige kodumaal tegutsevate ettevõtete teenuste kasutamiseks.  Riik ju eeldab oma kodanike lojaalsust ja maksukuulekust, seetõttu on loomulik, et riik teiselt poolt ei vii maksumaksjatelt kokkukorjatud raha välismaale.
    Pikemalt saate lugeda Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Ettevõtjate ja ministri vahel podiseb tüli Järvan: ma olengi väga arrogantne
Ettevõtjate ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani vahel podiseb tuline konflikt, mitmed ettevõtjad kahtlevad, kas Järvan ikka sobib oma ametikohale. „Majanduslanguses sõpru ei võida," ütleb selle peale minister.
Ettevõtjate ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani vahel podiseb tuline konflikt, mitmed ettevõtjad kahtlevad, kas Järvan ikka sobib oma ametikohale. „Majanduslanguses sõpru ei võida," ütleb selle peale minister.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.