• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,36%8 789,53
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,36%8 789,53
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • 10.03.15, 11:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidutootjad: jaeketid ähvardavad ukse taha heitmisega

Üle poole toidutootjatest sai mullu tunda jaekettide jõuvõtteid, selgus konjuntuuriinstituudi uuringust. Kõige rohkem kurdeti, et jaeketid üritavad oma lepingutingimusi peale suruda. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata.
Rimi kauplus
  • Rimi kauplus
  • Foto: Raul Mee
Eesti toiduainetööstusest on ebaausate kauplemistavadega enam kokku puutunud suuremad ettevõtted käibega üle 5 miljoni euro ning ettevõtted, kelle toodangu säilivusaeg on lühike. Kõige rohkem on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud lihatööstuse ettevõtted, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust.
Kõikidest uuringus osalenud ettevõtetest 59% vastas, et on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Neist omakorda ligi poolte (44%) ettevõtete hinnangul on kokkupuuted ebaausate kauplemistavadega viimase kolme aasta jooksul sagenenud.
„Jaekaubandus saab oma turujõudu vabamalt kasutada nende toodete ja tootjate puhul, kus on võimalik tarbija rahulolu oluliselt kahjustamata tooteid välja vahetada,“ selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel.  „Paremas positsioonis on väikeettevõtted, kellel on kindel nišš või tootjad, kes on välja töötatud ainulaadne toode ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Küsitlusest selgub, et kõige rohkem on Eesti toidutootjad kokku puutunud lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras mullu 96%  ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata. Vähemalt kolmandik ettevõtetest on pidanud maksma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga (37%), kaubanduspartner on teinud mahaarvamisi arvetelt ilma majandusliku põhjenduseta (34%) ning kaubanduspartner on kasutanud ettevõtte tundlikku infot, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode (30%).
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul on ebaausate kauplemistavade temaatika aktuaalne kogu Euroopa Liidus. „Euroopa Komisjon on leidnud, et turuosaliste suurema kontsentreerituse tõttu on tekkinud olukord, kus läbirääkimispositsioonid on väga erinevad ning toiduainete tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et jaekett kui tugevam pool on lepingutingimuste kehtestaja ja muutja ning mõnikord on paljud riskid ebaproportsionaalselt jäetud tarnijate kanda. Muude lahenduste kõrval on üheks olulisemaks heade kaubandustavade kehtestamine ja järgimine. Seepärast tervitame toiduliidu, kaupmeeste liidu ning kaubandus-tööstuskoja algatust koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava,“ rääkis Lemetti.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele