Vitsur tarbimisest: pruuniks teiseks juuniks!

Konjuktuuriinsituut märkis, et tarbijate kindlustunne on languses, perede inflatsiooniootused on kasvanud. Hinnates perede rahanduslikku olukorda märkis konjuktuuriinstituut, et 50% peredest väitis, et tulevad „ots-otsaga välja“, veidi säästa suudavad 44% ning ülejäänud osa elab miinuses ehk vaesuses.

Küsimustele vastab Heido Vitsur

Kas konjuktuuriinstituudi tarbija kindlustunde hinnang langeb kokku teie arvamusega?

 Jah, ning osta ka väga ei taheta.

Veidi filosoofilisem küsimus, aga kui jõukamal otsal säästud suurenevad ja vasemal hakkama saamine halveneb, siis, kas need käärid ühiskonnas ei või mitte liiga suureks minna?

Ega ilmaasjata pole juba viimased 5-6 aastat maailma majandusfoorumil Davosis olnud üks põhilisemaid riske just sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine. See risk on kahtlemata olemas. Kuid, nagu ka juba Vilfredo Pareto enne I maailmasõda uuris ja jõudis järeldusele, et ebavõrdsus ei saa kasvada kunagi väga suureks, sest see viib alati välja revolutsioonini, mingi murranguni, kus ebavõrdsust juba vägivaldsel teel muudetakse.

Kui see kõik Eesti konteksti panna?

Kui vaadata OECD riike, siis Eesti kuulub praegu suurema ebavõrdusega riikide hulka. Ka Türgi ja Tsiili, kes kuuluvad OECD riikide hulka, on ühed suurima ebavõrdsusega riike. Ka Ühendsriikides on ebavõrdsus kasvanud suureks.

Eks Eestis tajuti siiani kiirenenud inimeste lahkumist, siit mindi ära paremat teenistust otsima. Nüüdseks ollakse juba ära mindud või on siin leitud midagi, kuid emigratsioon on veidi vähenenud.

Lähikuude jooksul ei muutu vast midagi, kuid, kui vaadata lähiaastat ja pikemat plaani, kavandatavate maksutõusude valguses Eestis, siis milliseid arenguid te tarbijate kindlustundele prognoosiksite?

Inimesi häirib valitsuse poliitika käekiri, see, kuidas asju tehti. Ma ei usu, et inimeste olukord nende maksumuudatuste tõttu nii palju halveneb, kuivõrd inimesed tunnetavad, et tehakse midagi, mis on mingil määral vastuoluline ja mis ei taga majanduskasvu kiirenemist. Kuivõrd see on valitsuse põhikava, siis inimesed tajuvad, et majanduskasvu kiirenemiseks valitsusel kava polegi. Pakutakse välja exceli tabeli tehteid, mite majandusarengu programmi, see häirib inimesi ja võtab kindlustunde ära ja foon on negatiivne.

Kuid, kuna lähikuudel elu halvemaks ei lähe, siis negatiivne foon suvel ununeb. Inimesed tahavad suvel teisel juunil pruuniks saada ja unustatakse muud asjad ära.

Kuid sügisel kõik jälle meenub ju!

Sügisel meenub jah. Kuid suvel hakatakse jäätist sööma ja tänaval õlut jooma ja olukord läheb paremaks. Kuid sügisel, kui olukord ei parane, siis negatiivne sentiment taastub jah.

Peredel on ka inflatsiooniootus õhus, mida teie hinnatõusu hirmust arvate?

Inflatsiooni pole hetkel kuskilt tulemas, palju see viin ja tubakas ikka teeb! Ja möödunud suvel oli kütus veel kallis näiteks, võrreldes tänavuse suvega. Kavandatavad kütuseaktsiisid ei käivitu ju ka kohe. Kõik aktsiisismuudatused on tulevikku suunatud, inimesed ei tunneta seda ja unustavad selleks ajaks asja juba ära.