Elering: see on tunnustus meile

OMX Baltic0,15%317,77
OMX Riga−0,26%958,5
OMX Tallinn0,04%2 205,23
OMX Vilnius0,29%1 498,18
S&P 5001,14%7 637,76
DOW 300,61%51 778,04
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 100−0,9%10 718,32
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,46

OMX Baltic0,15%317,77
OMX Riga−0,26%958,5
OMX Tallinn0,04%2 205,23
OMX Vilnius0,29%1 498,18
S&P 5001,14%7 637,76
DOW 300,61%51 778,04
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 100−0,9%10 718,32
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,46

Eesti Pank sai erandkorras Euroopa Keskpanga nõukogu loa osta varaostukava raames alates juunist asendusostudena ka võrguettevõtte Elering võlakirju. Ettevõtte tegevust see ei mõjuta.

Alyona Stadnik

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster
Foto: Andras Kralla

Missugune on ostukava mõju Eesti Pangale?

Kaetud võlakirju ja varaga tagatud väärtpabereid on euroala keskpangad ühiselt ostnud 8–10 miljardi euro eest kuus. Kui senised ostumahud jätkuvad, ostab Eesti Pank täiendava varaostukava raames suurusjärgus 120 miljoni euro väärtuses võlakirju kuus. Kuna Eesti valitsus ei ole võlakirju emiteerinud, siis ostab Eesti Pank rahvusvaheliste institutsioonide ja võrguettevõtte Elering võlakirju.

Eesti Panga suurenenud finantsriske ei ole võimalik veel kindlaks määrata, sest kava raames ostetavate võlakirjade struktuur kujunevad programmi käigus. Kuna Eesti Panga bilansimaht kasvab kava raames märgatavalt, siis tähendab see ka riskide suurenemist. Eesti Panga juhatus ja nõukogu hindavad ja vajadusel suurendavad panga riskipuhvreid tavapärases korras.

Eesti Panga kapitalipuhvrite maht on umbes 400 miljonit eurot, mis on euroala keskpankade suhtelise keskmisega võrreldes märgatavalt väiksem. Eesti Panga nõukogu on võtnud pikaajalise sihi kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Kava raames ostetavad võlakirjad kajastatakse amortiseeritud väärtuses, st turuhinna kõikumised nende bilansilist väärtust ei mõjuta. Turuhinna ja raamatupidamisliku väärtuse võimalik erinevus kajastatakse väärtpaberi müümisel kasumi või kahjumina.

Mitme parema reitinguga riigi mõneaastase tähtajaga võlakirjade turuhind on kõrgem kui lunastamistähtajal laekuv summa. Selliste võlakirjade ost pole välistatud ja see tähendaks keskpankade jaoks negatiivset tootlust. Hetkeseisuga on otsustatud, et negatiivse tootlusega võlakirju võib osta kuni Euroopa Keskpanga deposiidimäärani (hetkel on deposiidimääraks -0,2%).

Allikas: Eesti Pank

Seni on Eesti Pank ostnud varaostukava raames ainult Euroopa institutsioonide võlakirju. Euroopa Keskpanga nõukogu oli varasema otsusega näinud ette, et erand võidakse teha juhul, kui mõne riigi keskpank ei saa järelturult vajalikus mahus valitsuse või riiklike agentuuride võlakirju osta. Sellisel juhul on keskpangal võimalik küsida erandkorras luba teatud avaliku sektori mittefinantsettevõtte võlakirjade ostmiseks. Eesti Pank küsis erandit riigile kuuluva võrguettevõtte Elering võlakirjade ostuks ning 3. juunil andis Euroopa Keskpanga nõukogu selleks loa.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et ettevõte müüs võlakirjad mitu aastat tagasi maha, praegu on need pankade ja finantsasutuste käes. „Seega Eesti Pank peaks ostma nende käest, juhul kui nad on valmis müüma. Kui võlakirjad vahetavad omaniku, siis see meisse otseselt ei puutu. See on tunnustus Eleringile ja meie tööle, et ettevõtte sattus sellesse nimekirja.“

Kösteri sõnul on Eesti probleem see, et riigil ei ole võlakirju. „Keskpangad ostavad eelkõige riigi võlakirju ja järgmine samm on riigiettevõtte, mis asendab riigi võlakirju,“ märkis ta.

Eleringi emiteeritud võlakirjade maht on varaostukava kogustega võrreldes üsna väike. Elering on ühe emissiooni raames välja andnud 225 miljoni euro väärtuses võlakirju ning keskpangad tohivad osta kuni neljandiku ühest emissioonist. Seega saaks Eesti Pank osta kõige rohkem veidi üle 56 miljoni euro eest Eleringi võlakirju. See oleks umbes pool sellest võlakirjade mahust, mida Eesti Pank iga kuu varaostukava raames ostab.

Märtsis oli Eesti Panga võlakirjaostude maht 117 miljonit, aprillis ligi 119 miljonit ja mais 129,8 miljonit eurot. Kolme kuuga on võlakirju ostetud kokku 365 miljoni euro eest.

Eleringi võlakirjade ostmist järelturult käsitleb Eesti Pank võimalusena, aga mitte kohustusena. Konkreetne ostuotsus oleneb vara kättesaadavusest ja hinnast turul.

Mis on Euroala keskpankade laiendatud varaostukava eesmärk?Varaostukava eesmärk on aidata kaasa Euroopa Keskpanga ülesandele, milleks on hoida inflatsioon euroalal keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Varaostud on majanduse lisastiimuliks olukorras, kus keskpanga tavapärase rahapoliitika võimalused on ammendumas, kuna keskpangast kommertspankadele antavate laenude intressid on juba nulli lähedal. Varaostudega lükkavad euroala keskpangad võlakirjade tootlust allapoole. Sellega suunatakse investoreid oma raha mujale laenama ning nõnda peaksid paranema ka ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused. See võib ergutada investeeringuid ja tarbimist euroalal ning lõppkokkuvõttes panustada sellesse, et hinnakasv kiireneks ning läheneks 2%le.

Elering: see on tunnustus meile

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised