Äripäev • 5 juuli 2015

Loe, milline on Kreeka võlakriisi mõju Eestile

Kreekas toimub tähtis referendum.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Eesti Pank andis ülevaate sellest, milline on Kreeka võlakriisi mõju Eestile vastates peamistele küsimustele. Juba täna toimub Kreekas referendum, mis määrab riigi edasise saatuse euroalal ning Euroopa Liidus.

Kui suured on Kreekaga seotud finantsriskid Eesti Panga jaoks?

Eesti Pangal ei ole Kreeka võlakirju. Eesti Pank omab kaudselt Kreeka riigi võlakirju, kuna euroala keskpangad jagavad rahapoliitikaga seotud tulusid ja ka riske. Riske ja tulusid jagatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtme alusel, mis Eesti puhul on 0,274%. Väärtpaberituruprogrammi (SMP) käivitasid euroala keskpangad 2010. aastal ning selle raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjade "Eesti Panga osa" on suurusjärgus 50 miljonit eurot. Eesti Panga kaudsemate riskide hinnang sõltub paljuski sellest, milline stsenaarium paljudest rakendub.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti Pangal on varasemate aastate kasumite arvel loodud reserve, millest peaks Kreekaga seotud riskide maandamiseks piisama.

Eesti ja Kreeka

Kuidas mõjutab Kreeka olukord Eesti majandust?

Kreeka olukorra otsene mõju Eesti majandusele on väga väike. Kreeka osatähtsus Eesti ekspordis on marginaalne (<1%, masinad ja seadmed, min. tooted). Täiendavalt mõjutab Kreeka võimalik maksejõuetus läbi riigi poolt antud garantiide ning eurosüsteemis osaluse.

Kreeka olukorra otsene mõju Eesti majandusele on väga väike

Kreeka majandus moodustab alla 2% euroalast kogutoodangust, seetõttu ei avalda sealsed probleemid suurt mõju euroala majandusele

Eesti Panga Kreekaga seotud otseste riskide suurusjärk on 50 miljonit eurot

Finantsturgude kaudu leviva nakkuseohu vältimiseks on euroala viimastel aastatel oluliselt muudetud. Finantsturgude esmane reaktsioon Kreeka kriisile on jäänud küllaltki mõõdukaks

Kapitalikontroll Kreekas on äärmuslik, kuid mõjus vahend kriisi leviku piiramiseks. Kreeka jaoks tähendab see piiranguid riigist väljuvatele rahavoogudele nii ülekannetena kui ka sularahas

Kapitalikontrolli kaotamise eeltingimus on Kreeka riigi usaldusväärsuse taastamine

Euroopa majandus ja Kreeka

Kuidas on Kreeka valitsus ennast rahastanud?

Kreeka riigivõlg on suurusjärgus 320 miljardit eurot (175% SKP-st), millest ligikaudu kaks kolmandikku kuulub teistele euroala riikidele ja keskpankadele. Euroala keskpankade poolt väärtpaberite ostuprogrammi raames ostetud võlakirjadest on alles 19,8 miljardit. Ülejäänud võlakirjades on suur osa Kreeka residentide (peamiselt pankade) omandis. Kahepoolsete laenude kaudu on Euroopa riigid Kreekale laenanud 52,9 miljardit eurot ning läbi EFSF-i 130,9 miljardit eurot. IMF-i poolt antud laenu summa ulatub 25 miljardi euroni.

Käesoleval aastal aegub juulis-augustis EKP omandis olevaid Kreeka võlakirju 6,7 miljardi euro väärtuses. IMF-ile peaks Kreeka tegema sel aastal tagasimakseid teises kvartalis 2,5 miljardi euro eest, kolmandas ja neljandas kvartalis 1,5 - 2 miljardi euro eest.

Kas Kreeka viib kogu euroala majanduse madalseisu ja seab ohtu finantsstabiilsuse?

Kreeka majandus moodustab alla 2% euroala kogutoodangust. See tähendab, et sealsed majandusprobleemid ei avalda suurt mõju euroala majandusele. Finantsturgude kaudu leviva nakkuseohu vältimiseks on euroala viimastel aastatel olulisi samme astunud. Loodud Pangandusliit ning kriisihaldusmehhanismid peaksid kaasa aitama sellele, et ühe euroala riigi finantssüsteemi ebastabiilsus ei kahjusta oluliselt teisi riike. Finantsturgude esmane reaktsioon Kreeka kriisile on jäänud küllaltki mõõdukaks.

Mida tähendab kapitalikontrolli kehtestamine Kreekale? Kuidas see mõjutab euroala ja Eestit?

Kapitalikontroll on küll äärmuslik, kuid küllaltki mõjus vahend kriisi leviku piiramiseks. Kreeka jaoks tähendab see piiranguid riigist väljuvatele rahavoogudele nii ülekannetena kui ka sularahas. See aitab stabiliseerida Kreeka finantssüsteemi. Kreekas tegutsevatele ettevõtjatele toovad kapitali kontrollid arusaadavalt kaasa raskusi, sest tarbimine ja investeeringud on piiratud. On arusaadav, et sellises olukorras jääb välisinvestorite motivatsioon Kreekasse raha investeerida äärmiselt tagasihoidlikuks.

Eesti majanduse avatus Kreekast tulenevatele riskidele jääb piiratuks. Eesti eksport Kreekasse moodustab Eesti koguekspordist keskmiselt alla 1%. Seetõttu sündmused Kreekas Eesti majandusaktiivsust otseselt ei mõjuta.

Kui kauaks võivad pangad Kreekas suletuks jääda? Kas pangandus Kreekas jääb püsima?

Kapitalikontrolli kehtestamine ja kaotamine on Kreeka valitsuse otsus, kes on teatanud, et pangad on suletud 6. juulini. Kapitalikontrolli kehtestamine on lihtsam kui hilisem piirangute leevendamine. Juhul, kui riigi usaldusväärsus ei parane, võib kapitalikontrollide vähendamine kaasa tuua laiaulatusliku kapitali väljavoolu riigist. Seetõttu on kehtestatud piirangutest väljumise eeltingimuseks riigi usaldusväärsuse taastamine.

Kuidas Kreeka majandus saaks oma probleemidest jagu?

Kreeka probleemide algallikaks ei ole mitte euro, vaid möödapääsmatu vajadus viia riigis ellu struktuurseid majandusreforme. Kahjuks pole vajalike reformide kokkuleppimine ja rakendamine Kreeka senistel valitsustel piisavalt hästi õnnestunud, mis on viinud Kreeka tänasesse olukorda. Euroala liikmelisus ei tähenda tasuta lõunat – iga riik peab pikas perspektiivis ajama mõistlikku majanduspoliitikat. Pikaajalise majanduskasvu ja heaolu kasvu allikaks on kasvu soodustavad majandusreformid.

Euroopa Keskpank ja Kreeka

Mida tähendab Euroopa Keskpanga nõukogu otsus jätkata erakorralise likviidsusabi (ELA) andmist Kreeka kommertspankadele samal tasemel?

Erakorralist likviidsusabi antakse kommertspankadele euroalal vastavalt kehtivatele reeglitele, mille peamisteks põhimõteteks on, et abi saav pank peab olema maksejõuline ja laenu saamiseks peavad olema piisavad tagatised.

Euroopa Keskpanga nõukogu 28. juuni otsus mitte suurendada Kreeka pankadele antava erakorralise likviidsusabi limiiti tähendab Kreeka kommertspankadele, et nad peavad leidma täiendava likviidsusvajaduse katmiseks teisi vahendeid. Kapitalikontrollid ja muud pangandustegevuse piirangud vähendavad pankade kohest likviidsusvajadust.

Kreeka katkestas läbirääkimised 30. juunil lõppenud abiprogrammi üle, millega suuresid Kreeka valitsuse maksejõulisuse riskid, sest kadus rahvusvahelise abiprogrammi „kaitsevõrk“.

Euroopa Keskpanga nõukogu jälgib hoolikalt Kreekas toimuvat ning teeb otsuseid vastavalt kujunenud olukorrale.

Hetkel kuum